Rahvusliku iidoli peidus pool

Eerik-­Niiles Kross. Foto: Peeter Langovits

IRLi aseesimehe Eerik-Niiles Krossi firma on vahendusäri kaudu seotud Vene kütusefirmaga, mille vastu on kehtestatud majandussanktsioonid.

Kuidas ikkagi sattus Eerik-Niiles Kross Interpoli musta nimekirja? Veel enam – kui Venemaa jõumuskleid võib mõista, siis miks ei luba Krossi üle piiri USA? Millist nõu ja millistel eesmärkidel andis Kross lühiajaliselt endisele kaitseministrile, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhile Urmas Reinsalule? Küsimusi ja salapära on jamesbondilikult Mercedese musta sportautoga ringi sõitva Krossi ümber olnud alati.

Liialdamata Eesti rahvusliku iidoli ja aatemehe kuvandit kandva Krossi seni varjatud külg võib isegi jahmatada: veel sel kevadel, mil Ukraina kriis hoidis maailma pingul ja Eesti hindas (Krossiga eesotsas) oma julgeolekuohte, vahendas Kross läbi oma firma Trustcorp nüüdseks lääne sanktsioonide alla sattunud, Kremli kontrollitava Venemaa naftahiiu Rosneft ärihuve. Ei ole usutav, et Kross Vene firma taga olevatest jõududest ei teadnud. Rahvusriigi poliitika või business as usual?

Nädala eest tuli teade, kuidas Kremli lõa otsas olev Rosneft otsib pingsalt kontakte ja võimalusi Suurbritannia advokaatide seas, et hakata võitlema sanktsioonide vastu, mida lääs on ettevõttele kehtestanud. Nad panid oma kodulehele üles 28 miljoni USA dollari väärtusega hanketeate, mille käimalükkamiseks oleks just tarvis Suurbritannia litsentsiga advokaate.

Krossile kuuluvast Trustcorpist on erinevatel aegadel läbi käinud mitmete Eesti jõuametite endisi töötajaid, ja mitte kõige sõbralikumalt lahkunud. Erimeelsusi on tekitanud nii ebakorrektsed rahasuhted, aga vahest enamgi ehk see, et neile pole firma tegevus sobinud ja nad on pidanud seetõttu targemaks lahkuda.

Trustcorpi kontor asub Tallinna südalinnas, otse välisministeeriumi kõrval Rävala puiesteel. Firma teatab oma võimalikele klientidele, et nad pakuvad luurealast abi, samuti abi IT-lahenduste otsimisel ja poliitilises lobitöös. Aga mitte ainult. Trustcorp on Moskvas olnud sidemetes Rosnefti esindaja Viktor Smeritševskiga.

Kross ütleb: «Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad.» (Vt kõrval intervjuud) Mõned ütleksid, et see on osav häma. Et seda võib võtta ka nii: kui otsest seost saab eitada, ei tähenda see, et tehingud Rosneftiga ei toimu läbi teiste temaga seotud isikute.

Postimehe usaldusväärsetel andmetel teevad Krossi juhtimisel äri- ja lobitööd kaks tema kontori töötajat. Äriplaan on lihtne: tuleb vahendada Rosnefti naftatoodete ostu-müügilepinguid Suurbritannia firmale Blue Oil, et teenida soliidset vahendustasu. Sama tehingu võimalust – lepingu vahendamine Rosneftiga – on otsitud ka ühe Hollandi firmaga.

Blue Oiliga on Kross asju ajanud päris pikalt. Kõnekas vahejuhtum on see, et mõni aasta tagasi sõitis Kross Eesti kütuseärimehe Heiti Hääle eralennukiga Londonisse, et pidada läbirääkimisi Blue Oiliga.

Lennukiluksust on jagunud teistekski kordadeks. Ehk on ka Häälel seos ja võimalik mõju Krossile pikemat aega. Ja Krossi-sarnane mees on abiks igale ettevõtjale: tema varasemad teadmised, kogemused, info luurekoordinaatorina on hindamatu vara. Samuti praegused poliitilised kontaktid, millega Kross püüdis enne valitsuse vahetumist oma huvides veel maksimumi võtta.

Selle aasta poliitpingeline kevad. Valitsus vahetus 26. märtsil. Majandusminister Juhan Partsil, Krossi poliitilisel kaasteelisel, oli veebruari lõpus, märtsi alguses oma kabinetis otsustada veel viimased otsused. 1. märtsil teatas Parts, et tema esimene eelistus regionaalse LNG terminali puhul on Heiti Hääle arendatav projekt Paldiskis. Sellele eelnes aga tihe sebimine ühe dokumendiga, mis oli Hääle ärihuvides. Väidetavalt aitas Kross selle asja «ära korraldada» ja majandusministeeriumist allkiri tuli.

Läinud aasta lõpus erakonnajuhi, kaitseminister Urmas Reinsalu nõunikuks hakates oli Krossil sealgi majas väidetavalt oma asi ajada. USA firma General Dynamics Eesti esindaja palus Krossil Reinsalu mõjutada, et Eestisse ostetaks nende firma Bradley soomukid. Reinsalu käiski jaanuari alguses visiidil Ameerika Ühendriikides ja kuigi uudistesse see ei jõudnud, räägiti külaskäigul ka lahingumasinate ostust.

Valitsuskriisi kõrghetkel, märtsi alguses seisud muutusid sootuks. (Kross lahkus nõuniku kohalt jaanuari lõpus.) Rein­salu kohtus Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite nõupidamisel eraviisiliselt Hollandi kolleegiga.

Teemaks oli soov osta Hollandi riigi käest jalaväe lahingumasinad CV90 ja liikursuurtükke PzH 2000. Seega jäid Bradley soomukid kõrvale, sest esiteks on need vanemad kui CV90 ja teiseks võtaks nende hankimine kauem aega. Ja olulisim toonane Reinsalu põhjendus: «Hinnatase ei olnud meile vastuvõetav.»Neid kilde kokku seades tekib küsimus – palju on Krossi rõhutatult rahvuslikus asjaajamises olnud riigi- või erahuve? Postimees püüdis mitmete usaldusväärsete allikate, nii endiste kui praeguste äripartnerite ja parteikaaslaste info abil näidata avalikkust teeniva Krossi seni varjatud poolt.