Põhiseaduskomisjon annaks valitsusele kontrolljoone määramise õiguse

Rait Maruste. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu põhiseadusmisjon toetas täna siseministeeriumi ettevallmistatud  eelnõu, mis annab valitsusele õiguse määratleda Eesti-Vene ajutise kontrolljoone koordinaadid.

Põhiseaduskomisjoni liikmed jäid erinevatele arvamustele, kas anda koordinaatide kehtestamise õigus valitsusele või mitte. Seitse komisjoni liiget toetas selle õiguse andmist ning neli olid sellele vastu, pidades õigemaks, et koordinaadid kehtestaks seadusega parlament.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul toetasid eelnõu koalitsiooni ehk Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad saadikud, samuti fraktsioonidesse mittekuuluv Andres Herkel. Vastu olid opositsiooni kuuluvad Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud.

Maruste sõnul oli põhiseaduskomisjoni laual eelnõu kaks varianti, millel suurt sisulist erinevust ei olnud.

«Koalitsioon kiitis heaks siseministeeriumi ettevalmistatud variandi, mis ei sisalda kontrolljoone koordinaatide loendit. Selles eelnõu variandis on kontrolljoon määratud riigi haldusterritoriaalse jaotuse piiridega. Opositsioon tahtis lisada otsusele kontrolljoone koordinaatide loendi. Me leidsime, et kontrolljoone koordinaadid on küll tehniliselt vajalik asi see pole siiski määrav. Siseministeeriumi ettevalmistatud kontrolljoone määratlus on seadus teksti juurde rohkem sobiv,» ütles Maruste.

Eesti-Vene ajutist kontrolljoont valvatakse käesoleva ajani piirivalveameti peadirektori 2006. aasta käskkirjaga kinnitatud koordinaatide alusel. Oma õiguslikult staatuselt on see  ametkonnasisene akt. Kontrolljoone fikseerimine valitsuse poolt võimaldab aga alustada kontrolljoone looduses märkimiseks vajalikke ettevalmistavaid töid, sh valveriba puhastamine, sellega kaasnevate vaidluste lahendamine ning selle tehnilise valvega katmine.

Siseministeeriumi hinnangul tõhustavad kontrolljoone looduses märkimiseks tehtavad tööd oluliselt Schengeni välispiiri valvamist ning aitavad kaasa piiril toimuva ebaseadusliku tegevuse ennetamisele, avastamisele ja tõkestamisele.

Maruste sõnul annab kontrolljoone selgem õiguslik staatus hea aluse tõhusamaks piirvalveks, looduses tähistamiseks ning loob ka paremad eeldused võimalike piiriintsidentide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Põhiseaduskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva liikme Jaak Aaviksoo sõnul ei tohiks seda territooriumi, kus Eesti riik teostab oma põhiseaduslikku võimu, määrata täidesaatev võim ehk valitsus. Tema hinnangul peaks seda otsustama riigikogu.

Maruste sõnul piisab kontrolljoone kehtestamisest valitsuse määrusest, kuna kontrolljoone koordinaadid on küll oluline, kuid olemuselt tehniline dokument. «Riigipiiri mahamärkimine, ehk demarkeerimine saab aset leida alles peale piirilepingu sõlmimist kahe riigi vahel. Viimase kiidab heaks parlament,» sõnas ta.

Ajutise kontrolljoone kehtestamist puudutav volitusnormi ettepanek on osa riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalveseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis tuleb teisele lugemisele riigikogu 5. novembri istungil.

Lisaks näeb eelnõu ette Eestis raudteel rahvusvahelist reisijatevedu osutavale juriidilisele ja füüsilisele isikule võimaluse edastada reisijate nimekirjad andmesidekanalite kaudu elektrooniliselt politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning loob võimaluse teha nimekirjade eelkontrolli.

Lennuettevõtetele tekib eelnõu kohaselt lennureisijate broneeringuinfo edastamise kohustus, et õiguskaitseasutused saaksid neid andmeid töödelda terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Samuti näeb eelnõu ette, et tolliametnikele antakse riigipiiri ületamise kontrollimiseks samad õigused politseiametnikega.