Väga kurb ja väga ilus

Kui sureb hea mees, on väga kurb. Veel kurvem, kui ta on sealjuures andekas muusik ja terane naljamees, nagu oli Tarmo Leinatamm (2. september 1957 – 13. oktoober 2014). Foto: Kristjan Teedema

Kui sureb hea mees, on väga kurb. Veel kurvem, kui ta on sealjuures andekas muusik ja terane naljamees, nagu oli Tarmo Leinatamm (2. september 1957 – 13. oktoober 2014).

Dirigent, Kreisiraadio liige, poliitik, kahe tütre isa ja kahe lapselapse vanaisa oli eile Vanemuise suure maja eeslaval puusärgis. See oli ümbritsetud loendamatult paljude valgete krüsanteemidega. Vanemuise korraldatud väga kurvas ja väga ilusas leinatseremoonias vaheldusid järelehüüded muusikalinumbritega, mida oli dirigeerinud etendustel ja kontsertidel tema ise.

Pöördumisi kadunukese poole oli väga riiklikke (näiteks peaminister Taavi Rõivas), väga kaugeid (Sir Tim Rice) ja väga lähedasi – kui oma õe Kirke kõrval seistes pöördus puusärgis lamaja ja leinajate poole tütar Kris Leinatamm.