Sotsiaalkomisjon: avad magusas kohas apteegi, pead teenust osutama ka maal

Foto: SCANPIX

Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas täna toetada lahendust, mille järgi saaks soodsas kohas apteegi pidajale panna edaspidi kohustuse osutada apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas.

Sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Postimehele, et apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks toetas komisjon lahendust, mille kohaselt võidakse panna uutele tulijatele vajadusel apteegi tegevusloa kõrvaltingimusena kohustus osutada apteegiteenust ka maal. Lisaks tuleb tema sõnul võrdsuse tagamiseks ette näha regulatsioon neile, kes turul juba tegutsevad.

Pikhofi sõnul soovib komisjon teemaga edasi liikuda võimalikult kiiresti ning eelnõu valmis saada juba lähinädalatel. Tema sõnul lepiti täna sotsiaalministeeriumiga kokku, et arutelu jätkatakse 3. novembril.

Komisjoni toetatud lahendust pakkus ka riigikohus

Sotsiaalkomisjoni toetatud lahenduse on ühe võimalusena ära märkinud ka riigikohus, kelle sõnul oleks tegu regulatsiooniga, kus eelise saamisega kaasneks ettevõtjale vähemalt osal juhtudel ka kohustus. «Kohustus pidada kindlaks määratud vähese nõudlusega kohas apteeki võiks kaasneda kas eriti suure nõudlusega kohas apteegi või apteekide pidamiseks loa saamisega või olla seotud käibega, kas konkreetses apteegis või kontsernile kuuluvates apteekides,» märkis kohus eelmise aasta lõpus tehtud otsuses.

Riigikohtu hinnangul piiraks olukord, kus ettevõtja saab soodsas kohas apteegi või apteekide pidamise õiguse ja sellega kaasneb kohustus pidada apteeki vähese nõudlusega kohas, ettevõtlusvabadust vähem kui olukord, kus ettevõtja üldse apteeki pidada ei saa. «Seejuures riivatakse üksnes nende ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kes on suure nõudlusega kohas apteegi pidamise õigusega eelise saanud. Sellega ühtlustatakse ettevõtjate konkurentsitingimusi ja neid koheldaks võrdselt,» märkis kohus.

Täpsemalt on üldapteegi tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamist ühe võimalusena analüüsinud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, mis esitles septembri lõpus sotsiaalkomisjoni istungil oma värsket uuringut riiklike toetusmeetmete mõjust maapiirkondade apteekide ja apteegiteenuse püsimajäämisele.

Uuringus leiti, et maapiirkonnas struktuuriüksuse avamise kohustuse panemine toimib sunnimehhanismina ning selle tulemusena võiks apteegiteenuse osutamise paranemist loota küll. «Meetme eeliseks on, et sellega ei kaasne riigile olulisi kulusid, vaid need jäetakse apteekide pidajate kanda,» märkisid uuringu koostajad.

Samas riivab see lahendus nende sõnul olulisel määral apteegipidajate õigusi. «Meetme rakendumisel tuleb arvestada ettevõtlusvabaduse, võrdsusõiguse, õiguskindluse ja omandiõiguse riivega, mistõttu tegevusloa kõrvaltingimuse kohustus ei ole apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks sobivaim meede,» leidsid nad.

Uuringus analüüsiti apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ka võimalust maksta maapiirkondades tegutsevatele apteekidele toetust, asutada vähese nõudlusega piirkondades riigiapteeke ning piirata apteekide omanikeringi. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja Raul-Allan Kiivet ütles septembris sotsiaalkomisjoni istungil, et nendest neljast võiks eelistada apteekide rahalist toetamist või riikliku kaugmüügi käivitamist.

Ajutine piirang võitis otsustamiseks aega

Tänavu suvel, enne kui jõustus riigikohtu otsus, mis apteekide pea kaheksa aastat kehtinud asutamise piirangud tühistas, seadis riigikogu suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal.

Sotsiaalkomisjoni juht põhjendas seda toona seisukohaga, et piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine halvendaks apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles Pikhof suvel.

Riigikogus vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.

Kohe pärast muudatuste jõustumist tegi piiranguid teravalt kritiseerinud õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku seadust uuesti muuta ning tema hinnangul põhiseadusvastane piirang tühistada. Kuna parlament lükkas ettepaneku tagasi, viis õiguskantsler vaidluse riigikohtusse, kus seda arutab riigikohtu üldkogu.