KUIDAS MA END KUNSTI NIMEL ALASTI VÕTSIN

Foto: Kristjan Teedemaa

Raha eest lahtiriietumine polegi ehk alati nii sündsusetu, kui arvata võiks. Parajalt närvesööv aga küll. Kogesin seda omal nahal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Mismoodi ma küll siia sattusin? taban ennast maalitudengite puurivate pilkude all mõtlemast. Varbaots sügeleb, aga kratsida ei julge. Õigupoolest ei julge ma ennast üldse liigutada, tunnen end oma kehas kohmetult ja iga väiksemgi tuuletõmme või seljatagune krabin paneb võpatama.

Kunstnikele alasti poseerimine pole kuidagi võrreldav riietusruumis teksapükste vahetamisega spordiriiete vastu või rannas rätiku varjus ujumisriiete selgapanekuga. Kui sellistes olukordades pööravad inimesed pilgu kõrvale, siis nüüd on need pingsalt minule suunatud. Kusjuures enamik neist on tüdrukud. Poisse on tegelikult vaid üks.