Aardeotsijate jaoks on leidmisrõõm rahalisest autasust suurem

Ain Alatsei näitab eelmisel sügisel maapõuest välja kaevatud ligi kümmet tuhandet rootsiaegset münti. Foto: Eili Arula

Detektorism on hobi, mis võib hea õnne korral ka raha sisse tuua, kuid enne metalliotsijaga põllul ringi luusima hakkamist ja maa sonkimist tuleks end reeglitega korralikult kurssi viia.

Paljud on lapsepõlves lugenud seiklusraamatuid aarete otsimisest ning ka ise sealjuures unistanud leida maapõuest rahapada. Enamik meist jätab aardeotsimise mängud lapsepõlve, kuid mõned lasevad unistusel elada ka täiskasvanueas ning veel enam – teevad aardeotsimise enesele hobiks, mis küll ei pruugi alati muuta otsijat määratu rikkaks, kuid annab uusi teadmisi ning lisab argiellu põnevust.

Neid mehi ja naisi, kes hobikorras aarete otsimisega tegelevad, nimetatakse detektoristideks. Jõgeva lähistelt pärit Ain Alatsei ostis omale metalliotsija 1999. aastal. «Oli vaja kontrollida üht legendi, mille kohaselt olid maapõue peidetud teatud asjad. Peidetud asju muidugi ei leidnud, aga otsingute käigus tuli päevavalgele hoopis teisi leide ja nii see huvi kuidagi külge jäi,» meenutas Alatsei.