Veel mullu sügisel võisid eurovalimisteks valmistuvad poliitikud vaadata tulevikku mõõduka optimismiga. Paljud arvasid, et halvim, mis Euroopa Liiduga võib juhtuda, suurim katsumus, millega võidakse põrkuda, ongi suur majanduslangus. Kuid finantskriisi sügavik, euro pidurdamatu langemise ajastu, näis aasta vahetudes olevat juba minevikku jäänud. Oli algamas mõõdukat, kuid siiski positiivset majanduskasvu lubav taastumisaeg.
Venemaa ja ISISe agressioonid Euroopa ida- ja kagupiiril hävitasid eurooplaste rahuliku taastumise lootuse. Veelgi enam, eurooplased ei saa olla kindlad, et edasine areng saab toimuma kokkulepete ja ühiste reeglitega vooderdatud ruumis. Vastupidi, sõjaline julgeolek ja Euroopa naabruse konfliktikolletes toimuv saab mõjutama Euroopa poliitikat – ning Euroopa Parlamendi tegevust – rohkem kui ei kunagi varem. Euroopa jaoks algab sanktsioonide poliitika ajastu. Kokkulepete, lubaduste ja normide murdumises võib praegu olla sama kindel, kui varem oldi nendest kinnipidamises.