Rait Maruste: ühe tüve kaks haru – neonatsism ja neostalinism

Rait Maruste. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kui hinnata inimohvrite arvu ja sotsiaalsete tagajärgede raskust, siis ei jää stalinism kuidagi alla natsismile. On raske näha põhjust, miks peaks demo­kraatlik Euroopa pilgu ära pöörama, sellelt, mis toimub kunagisel stalinismi kasvu­laval, kirjutab riigikogu põhi­seadus­komisjoni esimees Rait Maruste.

Hiljutisel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee sügissessioonil kuulati ära raport neonatsismile vastastumisest ja vaadati läbi asjakohase resolutsiooni kava. Üldine järeldus oli, et neonatse ei saa ignoreerida, samas ei saa lubada ka nende märtriks saamist. Poliitilisi liidreid kutsuti üles debatile, et lükata ümber neonatslik ideoloogia ja retoorika ning vajadusel võtta nad vastutusele, sh vihakõne eest. Esmatähtsaks peeti nii raportis kui ka resolutsioonis preventsiooni selle mitmesugustes vormides, sh haridust ja teadlikkuse kasvatamist iseäranis.

Väärib tähelepanu, et raporti lähteks oli Vene delegaadi Konstantin Kossatševi jt algatus 2011. aasta juulis. See kutsus üles muu hulgas peatama fašistlike, ksenofoobsete ja natsionalistlike teooriate ja praktikate levikut, taotles Hitleri-vastase koalitsiooni mälestusmärkide mahavõtmise, natsisümbolite kandmise ja nende all marssimiste ning kollaboratsionistide riikliku tunnustamise hukkamõistu jmt