:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2442693t1hd2ca.jpg)
Pika staažiga politseiametnikel on võimalik 55-aastasena pensionile minna. Hetkel töötab politsei- ja piirivalveametis (PPA) selliseid inimesi 185.
Üle 180 politseiniku saaks varakult pensionile minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse järgi tekib 55-aastaselt õigus pensionile politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž. Seejuures peab ametnik enne 55-aastaseks saamist olema töötanud vahetult viis aastat politseiteenistuses.
PPA pressiesindaja Martin Luige kinnitusel töötab 1. oktoobri seisuga PPA-s selliseid politseiametnikke kokku 185. Neil oleks soovi korral võimalik sel aastal politseiteenistusest lahkuda ning pensionile minna.
Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.
Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab sätestatud staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.
Kui politseinik aga koondatakse, siis makstakse talle ka hüvitist vastavalt tema teenistusstaažile. Üle kümne aasta staaži tähendab kümne kuu palga suurust koondamistasu. Alla kolme aasta pikkune staaž tähendab kahe kuu ametipalka.
Päästjatel näiteks selliseid hüvesid ei ole. Koondamishüvitise osas puudub päästjatel üleüldse erisus, mis tähendab, et koondatavale makstakse ühe kuu keskmine palk.
Päästeteenistujale makstakse riiklikku vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel erisusega, et seda suurendatakse vastavalt staažile 10 kuni 50 protsendi võrra. Näiteks suurendatakse päästeteenistuja vanaduspensioni 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral 10 protsendi võrra ning üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral 50 protsendi võrra.
Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele. Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab päästeasutus päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega.
Aasta tööl olnud ametnik sai 30 000 eurot
Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, kuidas politsei- ja piirivalveametis peadirektori asetäitja kohalt koondatud Rando Kruusmaa jõudis selles ametis töötada kõigest aasta, ent sai koondamishüvitisena 30 000 eurot. Lisaks selgus, et Kruusmaad ootab juba uus kõrge ametikoht siseministeeriumis loodavas piirivalve osakonnas. Seejuures töötaski Kruusmaa enne PPA-sse tulemist siseministeeriumis migratsiooni- ja piiripoliitika osakonnas.
Postimehe lugejates tekkis seepeale küsimus, miks saab aasta PPA-s ametis olnud inimene koondamistasuna kümne kuu palga? PPA pressiesindaja Martin Luige selgitas, et Rando Kruusmaal oli politseiteenistuse staaži üle 21 aasta.
Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks selgitas omakorda, et Kruusmaa oli enne PPA-sse minemist siseministeeriumis ametikohal, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole otseselt politseiametniku ametikoht.
Kui politseiametnik nimetatakse valitsusasutuses, näiteks siseministeeriumis, ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, siis arvestatakse valitsusasutuses ametis oldud aeg politseiametniku staaži hulka, selgitas Viks. Suurem osa Kruusmaa politseiteenistuse staažist moodustab Viksi sõnul siiski teenistus piirivalveametis ning hiljem ühendametis.