Eesti ei näe kaitseväe objektide naaberkruntidega probleemi

Kaitseväe õhuruumi seire radar Kellaveres. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kaitseministeeriumi ja kaitseväe kinnitusel on Eestis riigikaitseliste objektide ümbruses julgeolek tagatud, kuigi seadustega pole selliste objektide naaberkruntide müüki reguleeritud.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste sõnul kehtivad seadusega reguleeritud kitsendused maa müügi osas on ainult piirialadele - saartel ja maismaapiiri ääres asuvatele maatükkidele, kus ei tohi krunte välismaalastele müüa.

«Mis puudutab kaitseväe objektide juures asuvaid krunte, siis tegeleb kaitsevägi ise nende objektide julgeolekuga ja jälgib ka seda, kes on nende naabrid,» lausus Jugaste.

Kaitseministeerium on mõne kaitseväelise objekti naaberkrundi müümise puhul kaalunud, kas maatükid tuleks julgeoleku või mõnel muul kaalutlusel ära osta. «Kuid me pole ostnud kuskil ühtegi krunti sellepärast, et äkki läheb see muidu venelaste kätte,» lausus ta.

Jugaste sõnul on kaitseministeerium kaalunud näiteks Tapa polügooni ümber olevate kruntide ostmist, aga seda eelkõige kaalutlusel, et polügooni ümber asuv ohuala võib liiga väikeseks jääda.

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema Vallo Toometi sõnul ei ole kaitseväe objektide ümber olevate maatükkide müügile piiranguid.

«Me ei jälgi kaitseväeliste objektide ümber tehtavaid tehinguid pidevalt, aga juhul, kui on mingi informatsioon, mis õigustab teatud tähelepanelikkust, siis me muutume tähelepanelikuks. Mingit lauskontrolli pole, aga eks iga inimene tahab aeg-ajalt teada, kes tema naaber on. Loomulikult tahab ka kaitsevägi oma naabreid teada,» lausus Toomet.

Tema sõnul ei ole kaitseväel praegu sellist infot, mis annaks alust öelda, et riigikaitseliste objektide ümber toimunud müügitehingute puhul võib olla tegemist julgeolekuriskiga. «Kaitseväel selles kohas mingit probleemi ei ole,» kinnitas ta.