/nginx/o/2010/03/31/341082t1h44ee.jpg)
Kalevi ujumiskooli direktori Kristo Krinpuse hinnangul on Eestis sagenenud uppumissurmades paljuski süüdi inimeste oskamatus ujuda ja adekvaatselt oma võimeid hinnata ning koolis ette nähtud 24-tunnine ujumiskursus pole piisav.
Ujumiskooli direktor: laps peaks läbima vähemalt 60-tunnise kursuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noorena on läbitud koolikohustuslik ujumine ja levib arusaam, et pärast selle läbimist ollakse võimelised igas veekogus hakkama saada,» rääkis Krinpus.
«24 treeningkorda on selgelt vähe, et teha lapsele selgeks A ja O,» leidis ujumiskooli direktor ning lisas, et laps peaks läbima vähemalt 60 treeningkorda.
«30 tundi algõpetust annab lapsele korraliku baasettevalmistuse, mille järel on laps võimeline jätkama edasijõudnute kursusel,» väidab Krinpus.
Kui laps on läbinud algkursuse soovitab Krinpus läbida ka edasijõudnute kursuse. «Alles 30- tunnise edasijõudnute kursuse läbinute laste puhul võib hakkata rääkima ujumisoskusest,» sõnas Krinpus ning lisas, et ujumisoskusest saab rääkida alles pärast 60 tunni harjutuskorra läbimist.
Eesti üks parimaid ujujaid ja Kalevi Ujumiskooli kasvandik Martin Liivamägi koputab samuti lastevanemate südamele: «lapsi tuleks panna ujumistreeningutele, kuna koolikohustuslikust ujumisest jääb väheks ja ujumisoskus annab elule lisaväärtuse.»