Raul Kelleri helisillad tühjusesse

Raul Keller ja üks tema nimetutest heliskulptuuridest. Tegelikult peaks objektilt paistma ka helilained, kuid kahjuks fotoaparaat veel nii võimekas ei ole, et need kinni püüda. Foto: Jaanus Lensment

Me peame rääkima helikunstist! Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) on avatud Eesti seni ilmselt mahukaim helikunstinäitus, Raul Kelleri «What you hear is what you get (mostly)», mille plakatil näeme burkas naist, ainsa kehaosana väljas üks kõrv. See kõrv kuulab.

Nii ei ole Kelleri näitus vahest ka otseselt näitus, sest nägemismeel on siin ehk teisejärguline, kuigi teatav sünesteesia, st suhtlus erinevate meelte vahel teda huvitab. Keller on EKKMi ja selle kolm korrust ning 450 ruutmeetrit oma installatsiooniga  eri sagedustele tuuninud, maja ära häälestanud. Eesti helikunstiskeene on väike ja Keller selle keskseid tegelasi.

Räägin talle, et mul on alati väike hirm, kui keegi kuskil mingisuguste sagedustega mängib – justkui võiksid need sagedused sekkuda mu keha bioloogilistesse rütmidesse ja seal midagi ära rikkuda. Helikunstnik ütleb, et tema selliseid konkreetseid juhtumeid ei tea, kus mõni teos, ruum, sagedus kellelegi päriselt niimoodi mõjunud on. «Eks see ole rohkem müüt,» arvab ta.