/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2014/10/05/3406575t1h88ca.jpg)
Reformierakondlane Hannes Astok tõdes, et seoses arvamusküsitlustes ilmnenud Eesti elanike vaenuliku suhtumisega kooseluseadusesse ja üldse homoseksuaalsetesse inimestesse ei läinud tema minapilt Eesti elanikest paremaks.
Astok: minu minapilt meie rahvast ei läinud paremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvasin miskipärast, et oktoobris 2014 on eestlased rohkem avatumad ja sallivamad,» tõdes Astok Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Eks silma jäid muidugi häälekad vastu- või pooltolijad, ilmselt enamik eesti rahvast suhtub sellesse märksa neutraalsemalt,» pakkus IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross.
«Kooseluseadus vajab väga suurt hulka rakendusseadusi, võimatu on ette arvata, kas rakendusseadustega läheb libedalt, neid ei soovita üldse teha või muutuvad need poliitiliseks vahetuskaubaks,» ennustas ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi.
«Leian, et nende 84 või 97 rakendusliku paranduse pealt on võimatu samasugust tormi üles tõmmata, ma ei usu, et ükski erakond sooviks seda tormi uuesti tõstatada, usun, et rakendused tehakse vaikselt ära,» lausus Kross.
«Siin on üks aga. Väikeparteid võtavad selle teema näiteks keskseks valimisloosungiks, ehk saavad isegi parlamenti ja hakkavad seal seda trummi taguma,» rääkis Astok. «Loodan, et neli parlamendierakonda on nii targad, loodan, et ka Sinu erakond, Eerik, et saavad aru, et see võitlus on läbi.»
«Vahekord 40:38 ei näita küll muidugi, et keegi oleks midagi võitnud, seis on tasavägine ning ega seaduse vastuvõtmine pole veel muutnud inimeste suhtumist, ma küll ei julgeks öelda, et küsimus on päevakorrast maha võetud,» leidis Hõbemägi.
«Üsna kindel on, et ükski riigikogu erakond ei taha seda teemat enam arutelu keskmes hoida,» rõhutas Kross.
Ta lisas, et riigikogu mandaadi või legitiimsuse kahtluse alla seadmine on väga ohtlik tee.
«Riigikogu liikmed ongi saanud valijailt neljaks aastaks mandaadi võtta vastu otsuseid, ei saa olla nii, et hakkame neile ette kirjutama, et seda seadust võite vastu võtta, toda aga mitte,» rõhutas Kross. «Demokraatlik tava näeb ette, et on asju, mida ei arutata rahvahääletusel – näiteks vähemuste õigusi.»