/nginx/o/2014/10/01/3396053t1hf2c7.jpg)
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse käis täna töövõimereformi teemalisel piketil arutamas puuetega inimeste poolt tõstatatud põhimurede üle ning Kruuse on kindel, et töövõimereformi eelnõud lahendavad suure osa tööd soovivate erivajaduste inimeste põhjendatud etteheidetest.
«Veel mõned kuud tagasi oli erivajadustega inimeste põhiline hirm, et pensionist toetuseks muutuv abiraha väheneb. Täna oli taas hea selgitada, et esiteks on uus toetus suurem kui tänane keskmine töövõimetuspension. Teiseks, et kui erivajadusega inimene saab tööle ja hakkab saama palka, siis töövõimetustoetus ei hakka vähenema enne kui ta saab vähemalt 960 eurot palka ja toetust ei maksta, kui inimene teenib üle 1280 euro - peame siin meeles, et keskmise töötava töövõimetuspensionäri palk on täna alla 600 euro,» ütles Kruuse.
Mitmete piketil osalenute kui ka ajakirjanduse vahendusel reformi arvustanud Tiina Kangro arvates on nüüd põhiline etteheide siiski töö otsimist toetavate sotsiaalteenuste olemasolu ja üleriigiline pakkumine.
«Lisaks tänasel piketil osalemisele käisin sel nädalal kohtumas Pärnu, Rakvere ja Tartu Puuetega Inimeste Kodade liikmetega. Neid inimesi kõiki oli hirmutatud, et edaspidi on rehabilitatsiooni teenust seda vajavatel inimestel raskem saada. Aga tegelikkus on täpselt vastupidine. Kui täna tuleb rehabilitatsiooni teenuse saamiseks oodata puude määramist, olla järjekorras, siis reformi jõustumisel järjekorrad praktiliselt kaovad ja rehabilitatsiooni on võimalik saada oluliselt kiiremini. Puude määramist ootamata, esimesel võimalusel - kui inimese tervis halveneb või on juhtunud õnnetus, vajab ta kiiresti abi. Ehk - rehabilitatsioon ja vajalik abivahend kiiresti kätte, et inimese naasmine tööjõuturule oleks reaalne,» kommenteeris minister.
Mõned kriitikud on seadnud kahtluse alla nii-öelda aktiivsusnõude sisseviimise töövõimetoetuse saamisel. Minister Kruuse väitel on inimeste aktiivsuse toetamine töövõimereformi põhiline tugevus.
«Esmalt, säilitame kainet meelt - aktiivne olemata ei ole võimalik tööd leida. Aga aktiivsuseks ei peame me mitte erivajadustega inimeste sundimist tühikäike või asendustegevust tegema, nagu proovitakse avalikkust veenda. Siin on ju eelnõu selge - aktiivsuseks loetakse töötamist, osalemist töö otsimisele suunatud tööturumeetmetel, õppimist sõltumata vanusest, alla 3-aastase lapse kasvatamist ja ka puudega inimese hooldamist! Töövõimereformi fookus on aidata inimesed tööle - pakkudes selleks toetuse näol rahalist tuge, tervislikule seisundile vastavaid tööturumeetmeid, kohandusi töökohas, töötamiseks sobivat abivahendit ning tööalast rehabilitatsiooni. Seda kõike on palju rohkem kui seni - peame hakkama koos tööle, et uus süsteem rakenduks. Eestis on mastaapne tööjõupuudus, osalen järgmisel nädalal Tööandjate Keskliidu volikogul, kus räägime sellest samast teemast. Töötukassa telefonid helisevad juba täna alalõpmata, sest tööandjad ootavad uusi meetmeid, et nende toel erivajaduste inimesi tööle võtta. 68 protsenti tööandjatest on juba täna valmis erivajadustega inimesi tööle võtma - nad vajavad ja saavad selleks riigi tuge,» kommenteeris Kruuse.
Kruuse pöördus kõikide tööd leida soovivate töövõimetuspensionäride poole: «Head inimesed - tänane päev oli teie jaoks emotsionaalne ja teie elu ei ole üldse kergete killast. Me ei alahinda teie raskusi, ei suhtu bürokraatlikult ega kergemeelselt nende raskuste ületamise võimalikkusesse. Te väärite oma riigilt paremat tuge ja paremat suhtumist, kui seni. Täna on meil võimalus astuda üks penikoorem edasi - ühiskonnas osalemist, aktiivsust ja töötamist soosiva töövõimekorralduse poole, mis aitab inimesi, mitte ei kohtle neid pelgalt raha saajaina. Me usume, et need muudatused on kokkuvõttes hea asi nii teile - erivajadustega inimestele - kui ka kogu ühiskonnale, kes võidab kasvavast aktiivsusest, töötamisest ja vastastiku senisest solidaarsemast suhtumisest.»