Armastan sind mitte

Foto: SCANPIX

Täpselt 45 aastat tagasi, 11. oktoobril jõudis Briti singlimüügitabeli kohale number üks Serge Gainsbourgi ja Jane Birkini lugu «Je t’aime mon non plus», mida paljud peavad kõigi aegade kuulsaimaks sekslooks. «J’taime» oli üldse esimene võõrkeelne lugu, mis sellise positsiooni hõivas. Gainsbourg ise ütles küll, et tegu on «antiseks-looga», sest räägib see füüsilise armastuse võimatusest. Pealkiri tähendab tõlkes umbes midagi sellist kui «armastan sind, kuid mina mitte».

Algselt kirjutas Gainsbourg selle loo Brigitte Bardot’le, 1966 see ka salvestati, kuid tema saksa tööstusmagnaadist abikaasa Gunther Sachs keelas sellise asja ära. Gainsbourgi ja Bardot’ versioon jõudis rahva ette alles 1986. Ega Bardot ja Gainsbourgki «Je taime’i» asja ees, teist taga ei laulnud, vaid ikka tõsimeeli, neil oli ka lühiajaline romanss, mis mõlemale poolele tulu tõi. Poeedist ja veel suhteliselt tundmatust laulukirjutajast Gainsbourgist sai tänu kõrge avaliku profiiliga pruudile seksisümbol ja Bardot üritas oma ära vajuvat filmikarjääri Serge’i abiga kuidagi muusikamaailmas taaselustada. Aga jah, kuna abikaasa asja ära keelas, polnud midagi teha. Serge käis, lugu hõlma all, ja tegi ettepanekuid. Marianne Faithfull on meenutanud, et Serge pöördus lauluga ka tema poole, kuid lisas, huumoriga pooleks, et ta pöördus kõigi poole.

Briti modelli ja näitlejatari Jane Birkiniga kohtus Gainsbourg filmi «Slogan» võtetel, kus nende vahel tekkis armuleek. Birkin meenutab nende esimest õhtut väljas nii: «Kõigepealt viis ta mu ööklubisse, siis transvestiitide klubisse, siis Hiltoni hotelli, kus ta sigalakku täis lihtsalt magama jäi.» Serge pakkus varsti lugu Birkinile, kelle esimene tähetund oli režissöör Michelangelo Antonioni «swinging Londonist» rääkivas vaikusefilmis «Blow-up»(1966), kus filmi peategelane, moefotograaf, talt kleiti seljast üritab tirida.