Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Vägivaldne ebaseaduslik piiriületus muutub riigivastaseks kuriteoks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Eesti kagupiir.
Eesti kagupiir. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Justiitsministeerium esitas valitsusele arutamiseks eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks.

Seadusemuudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Samuti annavad muudatused parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda.

«Surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning Eesti riigi kohus on tagada, et meie piir peaks. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes,» ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Ebaseaduslik piiriületus on uuest aastast kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara.

«Näiteks on edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Hetkel on ebaseaduslik piiriületus küll teatud lisatingimuste esinemisel kuritegu, kuid vägivalla kasutamine selliseks tingimuseks ei ole,» selgitas justiitsminister.

Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne teise riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. «Mitte iga ebaseaduslik piiriületus ei ohusta riiklikku julgeolekut. Kui muidu halbade kavatsusteta inimene, näiteks jahi- või kalamees, satub ületama riigipiiri kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, ei ole vaja teda kriminaalkorras karistada. Küll aga peab kindlasti olema kuritegu see, kui piiri ületamisega kaasneb rünnak Eesti riigi vastu,» lisas Anvelt.

Sellise kuriteo eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik karistada kuni kümneaastase vangistusega.

Teiseks muudetakse eelnõuga kuriteoks võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine. Sellega viime ennast kooskõlla Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooniga ja vähendame võimalust inimesi nii-öelda dokumendivangis hoida, mis on inimkaubitsejate tavapärane meetod.

Viimane avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud vägivaldne ebaseaduslik piiriületus leidis aset 5. septembril Kagu-Eestis piiril Luhamaa piiripunkti lähedal, kui Venemaalt tulnud isikud viisid kaitsepolitseiniku Eston Kohvri relva ähvardusel Venemaale.

Tagasi üles