Paet selgitab, kuidas Eesti Obamal Guantanamo vanglat aitab sulgeda

Guantanamo vangla liikumisala Kuubal. Foto: MLADEN ANTONOV / AFP

USA president Barack Obama tahab Guantanamo vangla sulgeda, aga mida teha vangidega, keda pole milleski suudetud süüdistada? Saadame Euroopasse!

Eesti valitsuse otsus võtta vastu Guantanamo vang toob Obamat vangla sulgemisele lähemale, teatas USA suursaatkond Eestis täna.

Suursaadik Jeffrey Levine rõõmustas: «USA ja Eesti naudivad eriliselt lähedast suhet.»

Eesti on üks neljateistkümnest Euroopa Liidu riigist, mis võtab USA vangi pagulasena vastu (kui ta taotlus läbi läheb, muidugi).

Välisminister Urmas Paeti jutust lähtub, et tegemist võib olla Afganistani sõja ajal kinni peetud inimesega, kelle süüd ei ole aastate jooksul suudetud tõestada. Ja mis Eestil sellest asja? Paeti sõnul on «Afganistani võitlus … rahvusvaheline küsimus ja probleem», mistõttu Eesti vapralt abikäe ulatas.

Miks see inimene, kelle Eesti vastu võttis, vangi toimetati?

Kui see vangla kunagi asutati [esimesed 20 vangi saabusid 2002. aastal], käis väga äge võitlus Afganistanis ja siis sealt selle konflikti käigus arreteeriti päris palju inimesi, kelle osas olid mingisugused kahtlused. Nende aastate jooksul, mil inimesi on Guantanamos kinni peetud, on osadel juhtudel suudetud kahtlusi ka tõendada, kui on piisavalt süüdistusmaterjali, et minna asjaga edasi kohtusse. Ja siis on ka siiski inimesi, kelle [puhul] ei ole suudetud koguda piisavalt süüdistusmaterjali, et üldse kohtusse minna.

Nad on siis aastaid olnud seal? Ja peamiselt tulevad nad Afganistanist?

Ei, seal on väga kirev see seltskond. [Praegu on Guantanamos 779 vangi]

Tavaliselt, kui pagulane soovib varjupaika paluda, peab ta seda tegema esimeses riigis, kuhu ta satub. Miks paluvad Ameerika Ühendriigid teistel riikidel oma pagulasi võtta? Euroopa riikides on näiteks Itaalia aastaid palunud teistelt Euroopa riikidelt pagulaste vastuvõtmisel abi, aga tulutult.

Guantanamos nad ei ole pagulastena ju. Nad ikkagi omal ajal arreteeriti ja viidi sinna. Guantanamo on ikkagi vanglarežiim. Nad ei ole selles mõttes pagulased, kes on ise vabatahtlikult kuhugi läinud. Nad on ikkagi kinni võetud.

Aga nüüd nad vabastatakse ja nad tahavad paluda varjupaika…

Põhimõtteliselt selleks, et seda vanglat oleks võimalik sulgeda, tuleb leida lahendus sellele, mis neist inimestest edasi saab. Kindlasti see ei ole ju mingi lahendus, et teha Guantanamo vangla väravad lahti – et minge ise, kuhu saate. Küsimus on ikkagi ka inimõigustes.

Nad paluvad ikkagi varjupaika, ega nad niisama välja ei jalutaks. Kui neil tõesti oleks õigust saada varjupaika, siis nad saaksid seda ka USAst.

Jah, aga kuna tegemist on laiema rahvusvahelise probleemi ja küsimusega, nagu kogu see võitlus, mis Afganistanis käis ja jätkuvalt käib, seda on. Osa inimesi kindlasti seda võimalust oma eluga edasi minna Ameerika Ühendriikides saabki. Aga on ka palve, et jagada teatud mõttes selle olukorra lahendust ka teiste liitlastega. Tänaseks on 14 Euroopa Liidu liikmesriiki ühe või mõne ka võtnud.

[Pressikonverentsil ütles Paet: «Kui kaks riiki saavad hästi läbi, siis on ju selge, et üks teeb teise jaoks midagi toredat»]. Aga me saame hästi läbi ka sakslastega. Miks me Saksa pagulasi ei võta?

Asi ei ole pelgalt pagulastes. Asi on selles, et need inimesed on nende tahte vastaselt sinna viidud. Ja nüüd on küsimus, kuidas pärast neid aastaid, mis nad seal on aastaid olnud kinnipidamiskohas, kuhu nad edasi lähevad. Antud juhul ei ole see olnud inimese vaba tahe minna Guantanamosse.

Miks just nüüd? Soomes oli see debatt juba viis aastat tagasi.

See lähtub palvest. Mõni kuu tagasi Ameerika Ühendriigid selle palve esitasid. Me arutame ju selgelt Ameerika Ühendriikide palvet, mille nad esitasid.

Ikkagi Ameerika Ühendriigid! Kui oleks palunud mõni muu riik, siis me poleks ilmselt võtnud…

Ei, ma arvan, et see ei mängi rolli.