Rain Uusen: meil on palju sallimatust ja viha, aga see hakkab muutuma

Andres Pogrebnõi (vasakul) koos oma elukaaslase Rain Uuseniga. Uuseni sõnul tähistatakse kooseluseaduse vastuvõtmist täna oma südames, sest suurt pidu on veel vara korraldada. Foto: Tairo Lutter

Samasoolisega suhtes olev ajakirjanik Rain Uusen ei varja oma rõõmu selle üle, et kooseluseadus siiski täna riigikogus kolmanda lugemise läbis, kuid nendib ka, et teekond sallivuse poole on alles algust saamas.

Maastikuehitaja Andres Pogrebnõiga koos elav ajakirjanik Rain Uusen tunnistab, et magas täna öösel kehvasti, sest mõistis, et kooseluseaduse vastuvõtmine mõjutab teda rohkem kui ta esialgu arvas.

«Ega mu elu sellest elamata ei jääks, kui seda seadust ei oleks, ja seadust on ikka vaja siis, kui midagi juhtub elus, aga kui seda seadust ei oleks täna vastu võetud, siis mul oleks inimesena hirm naha vahele tulnud, et kuhu ma siis olen sündinud,» rääkis Rain Uusen. «Ma tunnen täna, et meil on väga palju viha ja sallimatust, aga otsus on tehtud, et see peab hakkama muutuma,» lisas ta.

Uusen nentis, et seadusemuudatus ei too lähiajal mingeid muudatusi kaasa. «Kui vastasleer püsima jääb, siis on neil kõik võimalused näidata, et geipaaridel ei ole siiski Eestisse asja, aga arutelu on käima lükatud. See seadusepunkt on vastu võetud ja siit enam tagasi minna ei saa,» usub ajakirjanik, kelle hinnangul tuleb aasta täis sügavat ja sisulist arutelu.

Teisalt on ka vastasleeril aega nüüd selle mõttega harjuda ja näha, et muudatus ei too kaasa midagi drastilist teiste pereelu jaoks. «Kui me lihtsalt ootame harjumist, siis ei juhtu midagi. Keegi peab midagi tegema, et mingi muutus toimuma hakkaks,» ütles ta.

Hääletustulemuste üle (38 vastuhäält ja 40 poolthäält) ei saa Uusen veel rõõmustada.

«Eile oli kaalukauss rohkem seaduse poolt, täna on inimesi mõelnud öö jooksul ümber. Ma olen pettunud, et see jäigi sellele tasemele, et need algatajad selle seaduse ka vastu võtsid,» nentis Uusen, kelle sõnul ei ole paremat arusaamist arutelude käigus tekkinud ja see teeb haiget.

«Ei ole lisandunud neid inimesi, kes ütleks, et aeg on hakata nägema inimestes inimesi. Meil jaguneb täna riik kaheks, kus 40 protsenti ütleb, et iga inimene on väärtus ja 60 protsenti ütleb, et mina ütlen, kes on väärtus.»