Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Sirje Niitra: tahaks ainult ujuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: SCANPIX

Mulle ja mu perele, nagu ka paljudele sõpradele, meeldib ujuda. See lõõgastab hästi, annab paraja füüsilise koormuse, on kasulik liigestele ja seljale. Usun, et ujumise kasulikkuses ei kahtlegi keegi.

Suvel saab lühikest aega ujuda meres või mõnes muus veekogus, mis lähedal. Küsimus on aga selles, kus ujuda sügisel, talvel ja kevadel. Kui kõikjal laiutavad spaad välja arvata, siis ega palju võimalusi ole. Ujulaid, mis mõeldud eeskätt ujumiseks, enam eriti pole, kui mõni kooli juures asuv välja arvata, aga need on mõeldud eeskätt lastele – rajad on lühikesed, vesi soe ja madal. Pealegi ei tea kunagi, millal seal mõne trenni otsa satud, mil ujula ja riietusruumid mudilasi täis.

Niisiis tuleb minna spaasse, osta seal kallis pilet, mille sisse käivad nii mõnulemiseks mõeldud saunad kui mullivannid, ja arvestada võimalusega komistada mõne purjus turisti otsa. See pole sugugi liialdus, hiljaaegu pidime Pärnu ühes veekeskuses hinge kinni pidades jälgima, kuidas raskes joobes – ei ütle, mis rahvusest – meesturist ringi kakerdas. Sest olgu selle avalikus kohas joomisega, kuidas on, aga spaade baaridest võib osta ükskõik millist alkoholi õllest viskini välja ning selle sealsamas rindu tõmmata. Ja seda ei keela ära ei meie riigi ega isegi mitte Tallinna linna kõikvõimas juhtkond. Mida peaks tegema, et terviseujujad ujuda saaks? Ega siin väga head retsepti pole. Oleme sõpradega arutanud, et kui pelgalt ujula ehitamine ennast tõesti ära ei tasu, siis võiks veekeskuse ruumist basseini niimoodi eraldada, et sinna oleks eraldi sissepääs ja vastavalt siis ka taskukohasem pilet? Hoiaks ära trügimise ja võimaldaks neil, kel ainult see huvi, vees trenni teha.

Tagasi üles