Video: õiguskomisjoni juht ei toeta kooseluseaduse rahvahääletust

Kooseluseaduse vastased pooldavad samasooliste kooselu küsimuse lahendamist rahvahääletuse teel, riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur hinnangul aga võivad saada väiksemate elanikegruppide huvid rahvahääletusel kannatada.

Riigikogus jäi täna tööaja lõppemise tõttu pooleli arutelu opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu ettepaneku üle panna kooseluseaduse eelnõu rahvahääletusele. Eelnõu saatus selgub homme.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimehe Varro Vooglaiu sõnul oleks rahvahääletus kindlasti parem variant sellest, et seaduse võtab vastu riigikogu.

«Lahendus oleks see, kui meie riigis korraldataks asjad viisil, mis oleks kooskõlas meie kultuuri alusväärtuste ja rahvuslike traditsioonidega. Kindlasti võtaks rahvahääletus pingeid maha, kuna praegu jäetakse selle seaduse läbisurumine sadadele tuhandetele inimestele tunne et neist lihtsalt sõideti üle. Rahvahääletus oleks parem variant, siis jääb tunne, et rahvas ise otsustas, mitte ei otsustanud rahva eest mõnikümmend inimest. Selles mõttes oleks see kindlasti parem variant,» ütles Vooglaid.

Toompea lossi ees täna kooseluseaduse eelnõu vastu meelt avaldanud jooksja Tiidrek Nurme sõnul lõhestab kooseluseadus ühiskonda ning lõhenemise vältimiseks tuleks panna see rahvahääletusele. Nurme tõdes, et praegu on kooseluseadus Eesti ühiskonna jaoks väga põletav küsimus ning seaduse pooldajad ja vastased on omavahel vastandatud

«Eriti valusaks teeb selle asja see, et Eesti meedia kajastab asja sellises võtmes, nagu oleks kõik seaduse poolt,» lausus Nurme ja lisas, et eelmisel nädalal avalikustatud Emori uuringu järgi on ligi 70 protsenti elanikest selle vastu.

Riigikogu õiguskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Neeme Suure sõnul ei ole õige panna rahvahääletusele küsimusi, mis puudutavad vähemuse õigusi.

«Sellistel puhkudel on oht, et üks demokraatia põhimõtteid, solidaarsus ja väiksemate gruppide huvidega arvestamine, võib saada kannatada. Eestis on rahvahääletusega otsustatud näiteks põhiseaduse kinnitamine ja Euroopa Liiduga liitumine, mis on üleriiklikud olukorrad, kus riik tervikuna võtab suuna ühele või teisele poole. Me ei saa kindlasti võrrelda kõiki seni rahvahääletusel olnud küsimusi kooseluseadusega,» lausus Suur.

Ta nentis, et kooseluseadus annab potentsiaalse võimaluse oma kooselu registreerimiseks ja sellisena ta puudutab vaid neid inimesi, kes seda võimalust kasutavad, mitte kõiki.