Rakud, mis ei lase ära eksida

May-Britt Moser Foto: AP/Scanpix

Meile ruumilise orienteerumise võime andvate rakkude leidmine tõi kolmele teadlasele tänavuse Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia.

1971. aastal pani ringijooksvate rottide ajutegevust vaadelnud Ameerika teadlane John O’Keefe tähele, et teatud rakud roti ajus aktiveeruvad alati ainult kindlates ruumipunktides, luues justkui sisemise kaardi. Aastal 2005 leidis Norra abielupaar May-Britt ja Edvard Moser kõrvalasuvas ajupiirkonnas teistsugused rakud, mille aktiveerumise mustrit on võrreldud kaardikoordinaatide süsteemiga. Üheskoos moodustavad need rakuvõrgustikud seega aju navigatsioonisüsteemi, tänu millele tajume, kus me ruumis paikneme, ja oskame leida õiget teed ühest punktist teise.

O’Keefe’i leitud rakud, mille ta nimetas koharakkudeks, asuvad hipokampuse nime kandvas ajuosas. Kujult merihobukest meenutav ajukeskus on see, mis aitab meil salvestada uusi mälestusi ja kust koordineeritakse ruumilist mälu. Nii on teada, et suurlinna varjatumaid soppe teadma pidavatel Londoni taksojuhtidel on hipokampus suurem kui tavalistel inimestel.