Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/10/07/3410161t1h797c.jpg)
Läti valis nädalavahetusel parlamenti. Lõunanaabri sisepoliitika üksikasjad pole meil kindlasti ülemäära tuntud, kuid viimastel aastatel on Eesti ajakirjandus neile järjest suuremat tähelepanu pööranud, ja mitte asjata. Läti on meie lähim kaasteeline – seda nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka välis- ja julgeolekupoliitilises kontekstis.
Tänavune aasta on just viimast aspekti tugevasti mõjutanud. Venemaa tegevus Ukrainas on muutnud julgeolekukeskkonna vägagi oluliseks teguriks. Just sooviga säilitada pingelises olukorras stabiilsus ja kartus, et uus võib olla hullem, võib selgitada senise koalitsiooni tulemust, mida vaatlejad on üsna üheselt tõlgendanud kui mandaati jätkamiseks. Senise peaministri Laimdota Straujuma juhitav erakond Ühtsus, Roheliste ja Põllumeeste Liit ning Rahvuslaste Liit said sajakohalises seimis kokku 61 häält ehk kindla enamuse.