Täna Postimehes: rehepaplus riigiaparaadis

Siseministeerium. Foto: Toomas Huik / Postimees

Piirivalvejuht sai koondamistasuna 30 000 eurot ja ees ootab kõrge amet siseministeeriumis.

Aastaid tagasi olnuks selline maksumaksja raha «raiskamine» välistatud, ent värskelt politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kohalt lahkumise eest koondamisraha taskusse pistnud piirivalvejuht Rando Kruusmaa on asumas uude kõrgesse ametisse siseministeeriumis.

Rando Kruusmaa viimane tööpäev politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitjana piirivalve alal oli 30. septembril. Peadirektor Elmar Vaheri koostatud ameti uues struktuuris polnud piirivalvejuhile enam kõrget kohta ja nii valis Kruusmaa ametist koondamise.

«Meie ettepanek Randole oli jätkata ametis piirivalve liinis sisuliselt sama tööd. Seda integreeritud piirihalduse juhina,» ütleb peadirektor Vaher. «Rando otsustas, et talle see ametikoht ei sobi ja valis koondamise. Mul oli sellest väga kahju, sest mina ta aasta tagasi ministeeriumist ametisse tööle kutsusin.»

Kruusmaa ise näeb olukorda teisiti. «Ma võtsin Elmari pakutud koha alguses tingimuslikult vastu. Seda eeldusel, et saan luua oma meeskonna ja tegevusvabaduse,» ütleb ta. «Kui aga järgnesid minu teadmata langetatud piirivalvet puudutanud põhimõttelised otsused, siis ei näinud ma büroojuhi koha vastuvõtmisel mõtet, sest sinna oli juba konflikt algselt sisse kodeeritud.»

Asi, selge. Kruusmaa koondamisprotseduurid olid nii nagu seadusega ette nähtud – hüvitiseks kümne kuu palk pluss siis välja võtmata puhkusekompensatsioon. 3200 euro suurusega brutopalga puhul teeb see umbes 33 000 eurot brutos.

Hea spetsialisti koondamine ei peagi odav olema. Selle loo puänt paraku aga siin ongi.

Millega Kruusmaa riigile rehepapi tegemist ise põhjendab, kuidas seda hindavad teised, loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!