Suur: Harju-Risti mündileiu kuuluvuse peab otsustama kohus

Neeme Suur Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Neeme Suure sõnul ei saa komisjon otsustada, kas aastatel 2010-2011 Harju-Risti kirikust leitud väärtuslikud mündid kuuluvad riigile või kirikule, ning leiu kuuluvusse peab selgust tooma kohus.

Suure sõnul leidis õiguskomisjon, et mündileiu kuuluvuse määramisel tuleks esimesena lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuna eksperdihinnangu kohaselt on tegu unikaalse ja suurt kultuuriväärtust omava leiuga. Samas viitab ka see seadus omandiküsimusele ehk näeb ette, et riigile kuulub kultuuriväärtusega leid juhul, kui sel pole omanikku või kui omanikku pole võimalik kindlaks teha.

«Sellest tulenevalt õiguskomisjon ei saa võtta vastu seisukohta, kellel on siin õigus. Komisjon ei saa õigust mõista,» ütles Suur Postimehele ning lisas, et lõpliku selguse saab anda ikkagi kohus.

Komisjoni poole pöördus eelmisel nädalal arvamuse saamiseks kultuuriminister Urve Tiidus, kelle sõnul pole ministeerium, muinsuskaitseamet ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik siiani jõudnud mündileiu kuuluvuses kokkuleppele. Tiiduse sõnul on vaidlust tekitanud küsimus, kas seda tuleb käsitleda kultuuriväärtusega leiuna, mille omanikku pole võimalik kindlaks teha ning mis seega kuulub muinsuskaitseseaduse alusel riigile.

Tiidus viitas seejuures arheoloog Villu Kadaka eksperdianalüüsile, mille kohaselt koosneb leid eri perioodidest pärinevatest esemetest, kus üksikute asjade päritolu eristamine asjade kogumist ei ole võimalik. Samuti pole arheoloogi sõnul tõenäoline, et kogudus ise oleks tervikliku mündikogu ära peitnud. Analüüsi järgi võib osa müntidest olla kirikule annetatud, kuid need võivad olla ka ohverdatud, kaotatud, hauda kaasa pandud, seotud ravimaagiaga või sattunud kirikusse seoses uue puitpõranda panekuga.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on aga arvamusel, et mündikogu omanikuks tuleb asjaõigusseaduse alusel lugeda Risti kogudus, kellele kiriku kinnistu kuulub. Kiriku seisukoha järgi sattusid mündid kirikusse tõenäoliselt seoses kiriku tegevusega.

Tiidus nentis, et kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet on püüdnud koos EELKga saavutada ühist arusaama, teemat on arutatud valitsuse ja EELK ühiskomisjonis ning oma arvamuse on andnud ka õigusala asjatundjad Priidu Pärna, Priit Kama ja Urmas Arumäe, kuid ühisele seisukohale pole jõutud.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010-2011 muinsuskaitseameti loal toimunud arheoloogiliste uuringute käigus. Mündid pärinevad ajavahemikust 1260.-1270. aastad kuni 20. sajand.

Esemed avastati pärast Harju-Risti kiriku laudpõranda eemaldamist põrandaalusest pinnasest ning osalt ka püstistest paekividest keskaegse põranda alt. Eksperdihinnangu kohaselt on leiul suur kultuuriväärtus.