Maanteeamet soovib teede-ehituse omanikujärelevalve erafirmadelt tellimise asemel seda ise teha, sest praegune vorm pole osutunud mõistlikuks ning töö kvaliteet on nõrk.
Nõrga kvaliteediga teede-ehituse järelevalve tahetakse erafirmadelt ära võtta
Täna maanteede renoveerimise probleeme arutanud riigieelarve kontrolli komisjoni istungil ütles maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, et amet on jõudnud küsimuseni, miks üldse peavad nad järelevalvet ostma sisse erafirmadelt, kui probleemide ilmnemisel ei vastuta see millegi eest. Ta ütles, et on plaanis viia sisse muudatused, et maanteeamet saaks selle võimaluse tagasi enda kätte.
Ehkki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sõnul on kolmas vaade kõrvalt hea ning võib vahel olla kasulik ka vaidluses ehitajaga, on asutud seadustama võimalust taas maanteeametil ise teedeehituse järelevalvega tegeleda.
Selle jaoks on vaja täpsustada teeseadust ja selle alamakte, kuid väiksematel objektidel teeb maanteeamet juba praegu järelevalvet, ütles ameti pressiesindaja Allan Kasesalu.
«Suurematel hangetel on mõistlik kasutada professionaalset abi mõistliku ressursi kasutamise eesmärgil. Vastutus lõpptulemuse eest jääb igal juhul maanteeametile,» lisas Kasesalu.
Praegu valitakse lepingupartner omanikujärelevalve tegemiseks välja riigihankega. Teede ehituses kulub järelevalvele umbes 1–3 protsenti kogu ehitus- või remondilepingu maksumusest.
Järelevalve viidi maanteeametist välja enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga seoses Maailmapanga laenuraha kasutuselevõtuga, sest see tõi kaasa nõude, et järelevalve peab tulema väljast.
Praegune omanikujärelevalve nõrk
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo osutas komisjoni istungil, et teede ehituses ja renoveerimises on peale projekteerimise nõrk ka järelevalve, samuti tehakse liiga palju projektimuudatusi.
«Maanteeameti tellitud omanikujärelevalve oli nõrk ja kõikuva kvaliteediga. Audit tõi peamiste järelevalve puudustena välja, et järelevalve dokumentatsioon oli puudulik, mistõttu ei olnud tagantjärele alati võimalik veenduda, kas sisulist järelevalvet tegelikult tehti,» rääkis Olgo, viidates mullu valminud auditile «Riigi põhimaanteede renoveerimine».
«Näiteks polnud alati võimalik tuvastada kust ja/või mis ajal võeti teest proovid ehk kas laborisse saadetud proovid võeti ehitatavast teest, kaetud tööde (ehk nende tee kihtide, mis jäävad peamise kihi alla) akte vormistati enne kaetud kihtide kvaliteedikontrolli analüüsitulemuste saabumist, aktsepteeriti nõuetele mittevastavate materjalide paigaldamist (nt Papiniidu pikenduse puhul ei vastanud ükski asfaldikiht mõne näitaja poolest seguretseptile). Samuti esines juhtumeid, kus mõne töö või lõigu kohta ehituspäevikus andmed üldse puudusid või projekti toimikus olid teede kihtide paksused erinevad,» loetles Olgo.
Ta leidis, et maanteeamet saaks omanikujärelevalvet ise teha küll. Olgo selgitas Postimehele, et omanikujärelevalve põhieesmärk on eelkõige avaliku huvi ja ehitise omaniku erahuvi kaitsmine ning ehitise omaniku ehitustehniline nõustamine. «Kuna maanteeamet riigiasutusena esindab riigi omandis oleva teede ehituse või renoveerimise tellijat ehk riiki, siis puuduvad tal erahuvid. Seega saab riigimaanteede ehitamisel/renoveerimisel rääkida omanikujärelevalve tegemisel kahest põhilisest eesmärgist: avaliku huvi kaitsmisest ja tellija ehitustehnilisest nõustamisest. Kuna erahuvid riigimaanteede puhul puuduvad, siis vajaliku kompetentsuse olemasolul võiks kaaluda omanikujärelevalve tegemist maanteeameti enda poolt,» leidis Olgo.