Eetikakoodeks saab osaks riigikogu liikme ABCst

Foto: Toomas Tatar

Riigikogu töörühm loodab fraktsioonidega kokkuleppele jõuda riigikogu liikmete käitumisjuhistes, et lisada need kevadel valitavatele saadikutele mõeldud infoväljaandesse «Riigikogu liikme ABC».

Eetikakoodeksi kokkupanekut alustas riigikogu töörühm reformierakondlase, praeguseks riigikogust lahkunud ja Euroopa Parlamendi liikmeks asunud Kaja Kallase juhtimisel juba 2012. aastal. Töörühm koostas koodeksist mitu versiooni, millest viimase andis Kallas riigikogu juhatusele üle tänavu juuni keskel. «Omast arust tegime kõige parema versiooni eetikakoodeksist. Kui see ei sobi, las siis riigikogu juhatus otsustab, mis sellest edasi saab,» ütles Kallas toona.

Paari nädala eest arutas eetikakoodeksiga seonduvat riigikogu vanematekogu, kes leidis, et töörühm peaks pooleliolevat tööd jätkama ning jõudma konkreetsete ettepanekuteni.

Täna koguneski töörühm, küll osalt uues koosseisus, mille juhtimise võttis Kallaselt üle keskerakondlane Kadri Simson. Tema sõnul arutati eelmiseski koosseisus läbi vaieldud teemasid, mis praegu taas mitmetimõistmist põhjustasid, ning tehti teksti ka pisemaid muudatusi. Muu hulgas vajasid tema sõnul muutmist mõningad kohad, mis muidu võinuks piirata opositsiooni õigusi. «Nüüd läheb see tekst meie nelja (töörühma liikme - K.K.) vahendusel sel nädalal uuesti fraktsioonidesse ja järgmisel nädalal kohtume taas,» selgitas ta.

Käitumisjuhistele peaksid tema sõnul lõpliku heakskiidu andma fraktsioonid. «Ilmselt kõige kiirem ja otstarbekam lahendus on see, et see on fraktsioonide kokkulepe. Võib-olla saaks see toimuda nii, et vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed, lepib tekstis kokku ning kui kõik on sama meelt, siis riigikogu liikme ABCs trükkimiseks sellest piisabki,» märkis Simson.

Töörühma liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Kaia Iva ütles, et töörühm soovib riigikogu liikme niinimetatud hea käitumise juhise valmis saada võimalikult ruttu, et see oleks kättesaadav juba kõigile riigikogu uude koosseisu kandideerijaile.

«Täna arutasime dokumendi neid punkte, mis oma mitmeti tõlgendatavuses on enim küsimusi tekitanud. Nädala jooksul formuleerime sõnastused, mida oleks võimalik fraktsioonidele loodetavasti lõpliku seisukoha kujundamiseks esitada,» lausus ta ja lisas, et IRLi fraktsioon peaks seda teemat arutama järgmisel esmaspäeval.

Töörühma kuuluvad ka reformierakondlane Kalle Laanet ja sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre.

Eetikakoodeksi suvel üle antud versioon näeb ette, et riigikogu liige lähtub oma otsustes rahva ja riigi huvidest ega võta vastu selliseid otsuseid või ülesandeid, mis seavad tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise kahtluse alla. Samuti peab riigikogu liige vältima olukordi, mis võivad kahtluse alla seada tema otsuste erapooletuse ja võivad näida erahuvide teenimisena.

Eelnõu kohaselt peab saadik hoiduma aktsepteerimast külalislahkust, kui see võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada huvide konflikti. Ta peab olema kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes lugupidav, viisakas ja osavõtlik, kasutama korrektset eesti keelt ning vältima sobimatut keelekasutust ja anonüümseid kommentaare. Ka tuleb eelnõu järgi vältida raiskamist ja tarbetut kulutamist ning mis tahes viisil Eesti ja riigikogu maine kahjustamist.

Suvel esitatud eelnõu käsitleb eraldi ka tööd riigikogus ja eetiliste probleemide lahendamist. Muu hulgas paneb eelnõu riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ülesande anda ametieetika küsimustes saadikutele nõu ning arutada juhtumeid, kus on tekkinud kahtlus riigikogu liikme käitumise sobivuses.

Kui riigikogu liige on käitunud komisjoni meelest ebaväärikalt ning kahjustanud avalikke huve ja riigikogu mainet ning kui saadik ise oma tegu ei heasta, võib komisjon teha riigikogu juhatusele eelnõu kohaselt ettepaneku nõuda kas avalikku vabandust või hinnangut täiskogult või fraktsioonilt.