The New York Times: Venemaa kasutab Baltimaade vastu külma sõja taktikat

Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver Venemaal kohtus. Foto: TASS / Scanpix

Ameerika Ühendriikide ajaleht The New York Times avaldas pühapäeval põhjaliku artikli kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimisest septembri alguses, lehe hinnangul panevad mitmed faktid kahtluse alla Venemaa versiooni juhtunust.

Kagu-Eestis Miikse külas Venemaa piiri lähedal elav Leida Heliste kirjeldas The New York Timesile, et 5. september jääb talle eluks ajaks meelde, sest kui piirilt kerkis suitsu, helikopter lendas üle tema suvila ja teedelt hakka kostma operatiivautode huilgamist, kartis ta kõige hullemat.

«Ma olin nii hirmunud,» ütles Heliste, meenutades 5. septembri hommikut. «Ma ei teadnud, mis toimub, ma kartsin, et sõda on lahti,» rääkis ta.

Kuigi tegemist ei olnud sõja algusega, üritavad ametnikud Tallinnas ja kaugemalgi selgitada, mis ja miks sel hommikul siiski toimus, märkis ajaleht.

Eesti versiooni järgi tuli kella 9 ajal hommikul Venemaa poolelt hästitreenitud ja hästirelvastatud operatiivüksus ja toimetas kaitsepolitsei ohvitseri Eston Kohvri suitsukatte varjus Venemaale.

Eestis nähti Kohvrit päev hiljem Vene televisioonist, kust võis näha, kuidas Kohver toodi sinise kaubikuga ja paigutati väikesesse trellitatud ruumi. Vene televisioon näitas Kohvrilt väidetavalt äravõetud 5000 eurot (The New York Timesi versioonis üle 6000 dollari), mobiiltelefon ja esemeid , mida FSB nimetas luure erivahenditeks, samuti Tauruse püstol ja padrunid.

Kaamera filmis püstolit lähedalt ja näitas selle raual olevat kirja «Made in Miami, Fla., U.S.A.».

NATO peasekretär Andres Fogh Rasmusseni sõnul ei ole Eesti tõstatanud Kohvri röövimise teemat «NATO kontekstis». «On raske  arvata, mis olid Kremli motiivid sellises käitumises, kuid ma isiklikult arvan, et sellega tahtsid nad testida meie valvsust,» ütles Rasmussen Brüsselis NATO peakorteris antud intervjuus. «On selge, et Venemaa ei aktsepteeri külma sõja järgset olukorda, mida näitab pingete kasv Moskva ja lääneriikide vahel ning Ukrainas toimuv.»

NATO ja Euroopa Liit on kutsunud Kohvrit viivitamatult vabastama.

Venemaa omakorda eitab Kohvri röövimist Eestist ja väidab, et ta peeti kinni Venemaal, kui ta oli luuremissioonil. Kohvrit peetakse kinni kurikuulsas Lefortovo vanglas. Eesti palkas tema kaitsmiseks prominentsed advokaadid, kuid Kohver otsustas jääda Vene riigi poolt määratud advokaadi juurde.

President Toomas Hendrik Ilves naeruvääristas Venemaa versiooni juhtunust, märkides, et Eston Kohvril ei olnud luba tegutseda Eestist väljaspool ja ta tegeles ainult siseriiklike asjadega. Ilvese sõnul on Venemaa versioon juhtunust sama usaldusväärne kui Kremli väited, et Ukrainas ei ole Venemaalt saadetud relvi ega sõdureid.

Ilvese sõnum  meenutab Kohvri röövimine enne Teist maailmasõda piiril toimuvat, kui Vene sõdurid tapsid kolm Eesti piirivalvurit ja võtsid 10 pantvangi.

Ilvese sõnul ei saa praegu öelda, mida Venemaa piiril toime pandud tegu tähendada võib. Kas see on millegi algus või mitte, on praegu veel vara öelda. «Eks aeg näitab,» rääkis ta.

Venemaa tegi 18. septembril järgmise käigu, kui pidas oma põhjaranniku lähedal kinni Leedu kalalaeva, mis Leedu poole kinnitusel oli rahvusvahelistes vetes. Leedu käitus pärast seda samamoodi, kutsus välja Venemaa suursaadiku, süüdistades Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises ning ja nõudis oma kodanike vabastamist. Euroopa Liit protesteeris kalalaeva kinnipidamise pärast ja selle jõuga viimises Venemaa territooriumile.

Balti riigid, Soome ja Rootsi on täheldanud Venemaa sõjalennukite piiririkkumiste sagenemist viimasel ajal.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et Venemaa otsese rünnaku planeerimise kohta mingeid märke ei ole. Terrase sõnul šokeeris teda Kohvri röövimine, mis oli «spionaažireeglite» rikkumine, kuid see vahejuhtum oli vaid üks episood Vladimir Putini viimase aja tegevuses, mille eesmärk on testida naabreid ja lõhestada NATOt.

Terras märkis, et pärast Gruusia ründamist on Venemaa strateegia hulka kuulunud hübriidsõda, mis tähendab räpaseid trikke, desinformatsiooni, varjatud agressiooni ja konventsionaalseid sõjalisi meetodeid.

Kuid Terrase sõnul on Venemaa tegevus viinud NATO lõhenemise asemel suuremale solidaarsusele. «Meie liitlased on aru saanud, et meil oli õigus paranoilised olla. Veidi paranoiat on alati kasulik,» rääkis Terras.

Kohvri röövimine on kaasa toonud mitmeid teooriaid, sellise tegevuse motiivide kohta. Üks on see, et Venemaa soovis lihtsalt «skoori» Eestiga tasakaalustada, kuna viimastel aastatel on Eestis paljastatud mitu Venemaa agenti. Selle teooria järgi tahetakse Kohvrit hiljem kasutada vahetuskaubana Eesti vanglates istuvate vene agentide kättesaamiseks.

Teise teooria järgi ohustas Kohver piiriülest korruptsiooni uurides üht korrumpeerunud kõrget FSB ametnikku ja seetõttu ta rööviti.

Ühe kõrge julgeolekuametniku sõnul võis Kohvri röövimise ajastus olla seotud USA presidendi Barack Obama kaks päeva varem toimunud Eesti visiidiga, et näidata sellega Venemaa suhtumist Obama lubadusse Balti riike kaitsta.

«Nende sõnum oli, et Obama võis ju öelda mida tahes, aga need olid vaid sõnad. Venemaa tahtis öelda, et nende tegevus kõneleb valjemini kui vaid sõnad,» ütles ametnik, kes palus lehel oma nime mitte avalikustada. Tema sõnul pani FSB pärast Obama Eestist lahkumist kagupiirile üles lõksu Kohvri jaoks, kes läks piiri äärde koguma informatsiooni piiriülese korruptsiooni kohta.

Eesti ja Vene ametnikud on vahetanud sageli informatsiooni salasigarettide, relvade ja illegaalsete immigrantide üle piiri toimetamise kohta. Kui Kohver ootas 5. septembri hommikul Vene poolelt informaatorit, sattus ta relvastatud üksuse kätte, kes ta suitsugranaatide varju Venemaale toimetas. Samal ajal oli Eesti sidevõrk rivist väljas. Piiril karjuti Kohvri julgestusmeeskonnale «ära liiguta, muidu tulistan». Kui suits hajus, oli Kohver kadunud.

Standardse protseduurina koostasid Eesti ja Vene poole esindajad ühisprotokolli selle kohta, mis piiril juhtus. Venemaa esindaja A.V. Zujev kirjutas alla eesti- ja venekeelsele dokumendile, mis ütles, et piiri rikuti Venemaa poolelt ja Eesti kodanik jäi kadunuks.

Eesti ja venekeelse dokumendi sõnastus küll veidi erinevad teineteisest, kuid kummaski keeles dokument ei jäta kahtlust selles, et piiri rikuti Venemaa poolelt. Käsitsi joonistatud kaart toob välja kolm kohta, kus ühiskomisjon avastas kraatrid, mille tekitasid suitsugranaadid.

Videosalvesiselt on näha, kuidas Eesti ja Venemaa piiriesindajad vaatlevad ühiselt sündmuspaika ja taastavad toimunut.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles The New York Timesile, et FSB hoidis Zujevi piiril toimunud operatsioonist teadmatuses ja sellega pani piirivalve Vene poole esindaja tahtmatult kahtluse alla Moskva versiooni piiril toimunu kohta. «Ma sooviksin teada, mis on temast nüüd saanud,» rääkis Kohv.

Postimees küsis kaitsepolitseiametilt kommentaari New York Timesi versiooni kohta, et Kohvri julgestusmeeskonda ähvardati tulistamisega, kuivõrd varem on Eesti meedias kirjeldatud sündmust nii, nagu olnuks Kohver piiril üksi ning teda julgestav meeskond jäi lihtsalt reageerimisega hiljaks. «Oleme algusest peale rääkinud, et Kohver viidi jõuga ja relvaähvardusel Venemaale,» jäi kapo pressiesindaja Harrys Puusepp lakooniliseks.