/nginx/o/2010/08/01/412146t1h4a29.jpg)
Välisriikide kodanikud tundsid mullu Eestis jahil käimise vastu vähem huvi kui varem.
Jahituristide arv vähenes aastaga viiendiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal väljastati välisriikide kodanikele 3501 jahitunnistust ehk 20 protsenti vähem tunnistusi kui aasta
varem. Eesti statistika aastaraamatu andmeil vähenes 3454 võrra ka Eesti jahimeeste arv.
Eelmisel aastal jätkus suurulukite arvukuse suurenemine, samal ajal aga ka kütiti neid rohkem. Erandiks olid hunt, põder ja metskits, keda kütiti vastavalt 53, 102 ja 2290 isendi võrra vähem.
Kuigi viimastel aastatel on populaarseks turismiharuks saanud kalaturism ja kasvanud on kalapüügiteenust pakkuvate turismifarmide ja -talude arv, vähenes huvi kalaturismi vastu 2008. aastal. Selle tõttu müüdi vähem ka turismitaludes kasvatatud kala. 2008. aastal müüdi turismitaludes 484 tonni kaubakala.
2009. aastal kasvatati veekogude kalavarude taastootmiseks 698 000 isendit, neist 58 protsenti angerjat ja 27 protsenti lõhet.