Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Allan Käro: mis juhtus Selteriga?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allan Käro
Allan Käro Foto: Liis Treimann

Baaside lepinguni viinud läbirääkimiste esimese kohtumise lõpus Karl Selteriga juhtunu on mitmes mõttes saladuslik. Kuulnud Vjatšeslav Molotovi käest, et Saksamaalt ei tasu Eestil mingit abi loota, Selter otsekui kadus pildilt.

Sõnum, et üks välispoliitika põhitaladest on ekslikuks osutunud, võib kahtlemata šoki tekitada, kuid ootamatu see nüüd küll polnud. Sellest, et Moskva ja Berliin jagavad Ida-Euroopa omavahel, sosistati juba enne 23. augustil 1939 alla kirjutatud Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingut.

Mida aeg edasi, seda rohkem kirjutati sellest maailma ajalehtedes. Ka sündmuste käik järgneva kuu jooksul andis üha rohkem alust selliseks järelduseks. Lõpuks oli ka Selter saanud üsnagi usaldusväärsest allikast kinnituse, et nii tõesti juhtus.

Tagasi üles