Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7605981t1hcaec.jpg)
/nginx/o/2013/12/05/2668118t1hd4cd.jpg)
Sageli on jutuks Eesti eesmärgid. Poliitilistes programmides on laias vihus eesmärke, alustades palgasoovidest ja lõpetades maailma IT-riigi kuvandiga. Tõepoolest, elame keerulises maailmas ning igaühele meist on üks või teine eesmärk väga südamelähedane.
Kuid kas eksisteerib mingi ülim eesmärk, mis võiks olla eelduseks kõikide teiste sihtide ja ideede saavutamisel? Intuitiivselt saavad kõik aru, et me ajame omi poliitikaid Eestis, eesti keeles ja eesti kultuuriruumis. Intuitiivselt on selge, et kui see nii ei oleks, siis poleks meil tegu iseseisva Eestiga, vaid mõne muu moodustisega. Kas pole just eesti keele ja rahvuskultuuri säilimine ülim eesmärk, millele peavad allutatud olema kõik teised, päevapoliitilised eesmärgid? Nagu ütles Nassim Nicholas Taleb, selleks et olla 70. eluaastaks rikas, peaks kõigepealt veenduma, et ollakse 70. eluaastaks elus.