Homoseksuaalse paari riiklikku tunnustamist perekonnana ei poolda 67 protsenti ja pooldab 28 protsenti Eesti elanikest, selgub sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tellitud TNS Emori uuringust.
Uuring: kaks kolmandikku elanikest ei toeta homopaari kooselu tunnustamist
Homopaari riiklikule tunnistamisele on uuringu andmetel täielikult vastu 51 protsenti, pigem vastu 16 protsenti, pigem poolt 17 ja täielikult poolt 11 protsenti. Küsimusele ei osanud vastata viis protsenti vastanutest.
Kõige kindlam vastuseis on elanike seas homoseksuaalsetele paaridele lapsendamise õiguse andmisele, selle vastu on 73 protsenti ja poolt 21 protsenti vastanutest. Sealjuures oli homopaaridele lapsendamise õigusele täielikult vastu 55 protsenti, pigem vastu 18 protsenti, pigem poolt 13 protsenti ja täielikult poolt kaheksa protsenti vastanutest. Seitse protsenti ei osanud küsimusele vastata.
Homoseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes õppekava osana ei poolda 66 protsenti ja pooldab 29 protsenti elanikest. Sealjuures ei poolda seda üldse 49 protsenti, pigem ei poolda 17 protsenti, pigem pooldab 21 protsenti ja pooldab täielikult 8 protsenti vastanutest. Kuus protsenti ei osanud küsimusele vastata.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimees Varro Vooglaid ütles täna uuringu tutvustusel ajakirjanikele, et lasteasutuste puhul on selle küsimuse puhul silmas peetud lasteaedu ja põhikoole.
«Lastekaitse liit tegi juunis riigikogule ettepaneku ehitada üles riiklik programm, mille raames tutvustatakse lasteasutustes lastele homokooselu, kui täiesti normaalset ja moraalset nähtust. Ettepaneku järgi leiaks ressursid selleks riik. Mis saab aga lapsevanematest, kes ei nõustu, et nende lastele seda räägitakse ja mis saab õpetajatest, kes ei nõustu sellist õppekava ellu viima? Me teame, et paljudes riikides on tekkinud sellega probleem. Saksamaal ei ole lapsevanematel õigust võtta oma lapsi ära sellistest tundidest karistuste ähvardusel ja see on põhjus, mis paljude perekonnad on emigreerunud Ameerika Ühendriikidesse,» rääkis Vooglaid.
Uuring näitas ka, et homoseksuaalseid suhteid peab ebamoraalseks 55 ja ei pea ebamoraalseks 35 protsenti inimestest. Sealjuures pidas selliseid suhteid täiesti ebamoraalseks 36 protsenti, pigem ebamoraalseks 19 protsenti, pigem moraalseks 23 protsenti ja täiesti moraalseks 12 protsenti vastanutest. Kümme protsenti ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Homoseksuaalse paari kooselu riiklikule tunnustamisele perekonnana on rohkem vastu Keskerakonna ja Reformierakonna toetajad, seda pooldavad rohkem sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valijad
Uuringust selgub, et homopaari kooselu riiklikule tunnustamisele perekonnana on vastu 89 ja pooldab seitse protsenti Keskerakonna valijatest. Üldse ei poolda seda 81 protsenti, pigem ei poolda kaheksa protsenti, pigem pooldab neli protsenti ja pooldab täiesti kolm protsenti Keskerakonna valijatest. Neli protsenti Keskerakonna toetajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Reformierakonna valijatest on homopaari kooselu riiklikule perekonnana tunnustamisele vastu 59 ja poolt 37 protsenti valijatest. Üldse ei poolda seda 24 protsenti, pigem ei poolda 35 protsenti, pigem pooldab 27 protsenti ja pooldab täiesti 10 protsenti Reformierakonna valijatest. Neli protsenti Reformikonna toetajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
IRLi valijate seas on homopaari kooselu riiklikule perekonnana tunnustamise vastaseid 54 ja toetajaid 43 protsenti. Üldse ei poolda seda 33 protsenti, pigem ei poolda 21 protsenti, pigem pooldab 25 protsenti ja pooldab täiesti 18 protsenti IRLi valijatest. Kolm protsenti IRLi toetajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Sotside valijatest ei toeta kooselu riiklikku tunnustamist perekonnana 54 protsenti ja toetab 44 protsenti. Üldse ei poolda seda 38 protsenti, pigem ei poolda 16 protsenti, pigem pooldab 22 protsenti ja pooldab täiesti 22 protsenti sotsiaaldemokraatide valijatest. Kaks protsenti IRLi toetajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Vooglaiu sõnul oli uuringu eesmärk kaardistada elanikkonna hoiakud homoseksuaalsete suhete õigusliku reguleerimise teemal.
«Meid ei tasu süüdistada selles, et uuringu küsimused ei ole otseselt seotud riigikogu menetluses oleva kooseluseaduse sisuga. Paljusid küsimusi, mida me lasime inimeste käest küsida, seaduse eelnõus tõepoolest ei ole. Need küsimused ei ole otseselt kooseluseaduse teksti, vaid kõlbelistest hoiakute ja tendentside kohta,» lausus Vooglaid.
Vooglaiu sõnul ei saa ta nõustuda ka sellega, et homoseksuaalsete suhete mitteseadustamise pooldamist peetakse vihkamiseks või sallimatuseks.
«Ma ei saa kuidagi olla Taavi Rõivasega, kes nimetas eile valitsuse pressikonverentsil vihkajateks neid inimesi, kes ei ole nõus kooseluseaduse läbisurumisega või et nad ei pea homoseksuaalseid suhteid moraalseks. Kui niimoodi käitutakse, siis ei ole ühiskondlik diskussioon võimalik. Ühiskondlikes diskussioonides on normaalne, et inimestel on erinevad tõekspidamised ja see, kui kellelgi on teistsugused veendumused kui minul, et anna põhjust tembeldada vihkajaks. Me ei ole kunagi öelnud, et me peaksime inimeste eraelulisi suhteid ära keelama, meie küsimus on selleks, kas neid suhteid peaks riiklikult tunnustama,» lausus Vooglaid.
Tema kinnitusel konsulteeris sihtasutus uuringu küsimuste formuleerimisel TNS Emori ekspertidega, et sõnastus vastaks võimalikult paremini uuringute läbiviimise standarditele. Vooglaiu sõnul on uuring läbi viidud neutraalselt, metoodiliselt korrektselt ja usaldusväärsel viisil.
TNS Emor viis uuringu läbi 16.- 29. septembrini, küsitledes 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat. Uuringu tellis sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning seda aitasid rahastada ka riigikogu IRLi fraktsiooni liikmed Priit Sibul ja Erki Nool.