/nginx/o/2011/03/11/535218t1h235e.jpg)
Riigiprokuratuur uurib kaht septembris avastatud politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo ametnikega seotud kuriteokahtluse juhtumit, millest ühel juhul kahtlustatakse ametnikku 50 000 euro suuruse altkäemaksu võtmises ja teisel juhul kolme politseiametnikku omastamises.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja sõnul pidasid politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo ametnikud 17. septembril kinni PPA logistikabüroo töötaja, kes kahtlustuse kohaselt lõi ühele äriühingule vormi- ja eririiete riigihangetel osalemiseks eeliseid ja soodustingimusi.
«Praeguseks kogutud teabe põhjal on PPA töötajat alus kahtlustada erinevatel hangetel ühele ettevõttele eeliste loomises ning sellise ametijuhendi, riigihangete seaduse ja korruptsioonivastase seadusega vastuolus oleva tegevuse eest umbes 50 000 euro suuruse varalise kasu vastuvõtmises. Kahtlustuse kohaselt oli soodustingimusi loov tegevus pikaajaline ning käesoleval hetkel teostab uurimisasutus erinevaid menetlustoiminguid, et selgitada välja toimunu tegelikud ja sisulised asjaolud,» selgitas menetlust juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Kahtlustatavana peeti kinni ka hangetel osalenud ettevõtte juht.
Karistusseadustik näeb karistusena altkäemaksu võtmise eest ette kuni viieaastase vangistuse ning korduva võtmise eest kuni kümneaastase vangistuse.
Kohtueelset menetlust viib läbi politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ja juhib riigiprokuratuur.
Teine juhtum on seotud PPA logistikabüroo kolme töötajaga, kes on saanud kahtlustuse seoses varade omastamisega
Kaitsepolitseinikud pidasid 24. septembril kinni kolm PPA logistikabüroo töötajat. Kahte ametnikku kahtlustatakse neile usaldatud vara ebaseaduslikus omastamises ning üks logistikabüroo töötaja on saanud kahtlustuse omastamisele kaasaaitamises. Juhtum on seotud sõidukite remondi ja hooldusega ehk kahtlustuse kohaselt soovisid mehed liisinglepingu lõppedes PPA sõidukid ise välja osta ning lasid PPA eelarvest teha sõidukitele põhjendamatuid remondi- ja parendustöid.
Karistusseadustik näeb omastamise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.