Masuuria – eestlaste avastamata Jambalaya

Masuurias on ligi paar tuhat järve. Foto: Taavi Alas

Kui keegi küsiks, kus asub see paik, mis ühtaegu rahustab, pakub õnnetunnet ning inspireerib, siis minu kiire vastus oleks Masuuria. Just sinna läheks ma ikka ja jälle tagasi, igal aastaajal ja iga ilmaga.

Kunagine Ida-Preisimaa ala, mis praegu hõlmab suure osa Kirde-Poolast, on tõepoolest väärt avastamist. Maailmas on palju paiku, mille ilu võtab hingetuks või kust saab kuhjaga teravaid elamusi, aga siirast rõõmu ei lase tunda kas pikk vaevaline sõit, sõjaoht, tüütud kaubitsejad või siis hoopis kõrged hinnad ja keskpärasus.

Masuuriasse olen tahtnud tagasi, siin võib end tundideks unustada loodus- või linnavaateid imetlema – on arvukalt järvi, sügavaid metsi ja silmipimestavat rohelust, aga ka lugematul arvul vaatamisväärsusi, kauni arhitektuuriga kirikuid, äärmiselt korras külasid ja linnakesi.