Reformierakond tahab kaotada lastega perede maksusoodustused

Foto: .

Reformierakond käis eile õhtul välja eelarvele lisaraha leidmise ettepanekud, mis tahavad teha lõpu nii lastega perede maksusoodustustele kui vähendada otsustavalt toetuste maksmist põllumeestele.

Eelarve tasakaalustamise nimel peab Reformierakond hädavajalikuks veel tänavu oma kuue idee seadustamist või elluviimist.

Neist üks sensitiivsemaid on laste toetamise poliitika reformimise ettepanek, mis mõjutaks küll alles ülejärgmise aasta riigi tulusid.

«Tuleb kaotada aastast 2010 ebaefektiivne ja hädasolijaid mitte aitav laste arvuga seotud tulumaksuvabastus ning asendada see 2000-kroonise otsetoetusega kolme ning enama lapsega peredele,» pakkus peaministripartei.

Kui antud reformiplaan kogub laiema poliitilise toe, kaotaksid rahaliselt enim just kahe lapsega pered. Nemad said 2007. aasta kevadel pere teiselt lapselt esmakordselt tagasi summa, mis arvutati maha läinud aasta maksuvabalt miinimumilt.

2009. aastal peaks see privileeg laienema ka kõigile esimestele lastele. Samas on võimuliidus juba enam-vähem kokku lepitud, et riik lõpetab raha tagastamise ületuleval aastal, kuna see viib aastas eelarvest enam kui miljard krooni. Teise lapse soodustuse tagasikeeramine annaks 400 miljoni krooni eest «võitu».

Maksuvabastuse teemal on ka varem lahinguid löödud, kuna see ei aita paljusid lapserikkaid perekondi ega peresid, kus emal või isal pole tööd ehk teenitud tulu, millelt mahaarvamisi teha.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on IRLile terve laste  maksusoodustuse paketi äravõtmine täiesti vastuvõetamatu.

«Aga kui vaadata Reformierakonna ettepanekuid tervikuna, siis on tegu uue koalitsioonilepingu alustekstiga. Ootame peaministrilt kiiret kutset koalitsiooniläbirääkimisteks,» ütles Tsahkna.

Reformierakonna nägemuses tooks kokkuhoidu ka Eesti loobumine lubadusest maksta põllumeestele lisaks Euroopa Liidu põllumajandustoetustele veel omalt poolt toetusi maksimummääras, asendades selle 25-protsendilise määraga.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ei pidanud asja mõistlikuks, kuna kohalik toetus on suunatud otse ettevõtlusse. «Just kriisi ajal on esmatähtis elavdada majandust ja toetada põllumajandustootjat,» leidis IRLi kuuluv Seeder.

IRLilt ei teeninud aplausi ka idee tühistada seadusesäte, mis kohustab kütuseaktsiisi laekumistelt 75 protsenti suunama jäigalt vaid tee-ehitusse. Juhan Partsi sõnul jääb Eesti oma teede arendamise tasemelt niigi Euroopa keskmisest kõvasti  maha. 2009. aastal peaks kütuseaktsiis tooma riigikassasse 5,3 miljardit krooni, millest ligi neli miljardit tuleks anda teedele.

Reformierakonna avalduse teeb tähelepanuväärseks kaudne soostumine tulumaksureformi peatamisega. Nad oleks nõus vaid üheks aastaks peatamisega, ja seda ka vaid siis, kui partnerid nende ülejäänud samme toetavad.

 kommentaar

Kristen Michal
Reformi­erakonna peasekretär

 Reformierakond on alati olnud tasakaalus eelarve, meie majanduse konkurentsivõimelisena hoidmise ja ettevõtluse toetamise teel ja see on tagatud ka praeguse koalitsioonileppega. Mina ei näe küll praegu mingit põhjust hakata võimuliidu lepet ümber kirjutama, aga kui keegi tunneb, et selleks on põhjust, siis saab seisukohti alati arutada.
Aga paljud punktid, mida oma ettepanekutes välja toome, on juba töös – näiteks töölepinguseadus –, ja tahame lihtsalt rõhutada, et need töös olevad asjad ei tohi sel aastal kindlasti seisma jääda. Oleme seda meelt, et kõigepealt tuleb ikka veel üle vaadata kärpe- ja kokkuhoiuvõimalused ning ametnikkonna koomaletõmbamine. Tegelikult on ju eesmärk ühine – ajada riigi jaoks olulist asja. Ja see koalitsioon selles koosseisus ka seda teeb.

Reformierakonna peamised ettepanekud lisaraha leidmiseks 

•    1) Käibemaksuerisustest tuleb loobuda. 9-protsendiline käibemaksu soodusmäär võiks jääda ravimitele ning ka majutusasutustele.
•    2) Tuleb kaotada kütuseaktsiisi laekumiste 75-protsendiline fikseeritud määr, mis on jäigalt suunatud vaid teedeehitusele. Majandusministril peab olema rohkem vabadust valida, kas suunata raha teedeehitusse, ühistransporti, posti kojukandesse või ekspordi toetamisse.
•    3) Tühistada juriidiliste isikute tulumaksuseaduse muudatuse jõustumine, mis kehtestab avansiliste maksete nõude.
•    4) Kaotada aastast 2010 ebaefektiivne ja hädasolijaid mitte aitav laste arvuga seotud tulumaksuvabastus ning asendada see 2000-kroonise otsetoetusega kolme ning enama lapsega peredele.
•    5) Lõpetada Euroopa Liidu põllumajandustoetustele lisaks täiendavate toetuste maksmine Eesti riigi eelarvest maksimummäärades, asendades selle 25%-lise määraga.
•    6) Kõik ministeeriumid peavad kärpima oma haldusala tegevuskulusid ja mahtuma rahandusministeeriumi antud piirmääradesse. Riigi tulude suurendamisele maksumaksjate arvelt eelistame jätkuvalt riigi kulutuste piiramist.

Veel sel aastal tuleks teha
•    1) Võtta vastu uus töölepinguseadus, mis muudab tööturu paindlikumaks ja aitab seeläbi kaasa majanduse uuele tõusule.
•    2) Võtta vastu seadus, mis kehtestab sotsiaalmaksule alates aastast 2010 kolme Eesti keskmise palga suuruse ülempiiri ning aitab seeläbi tuua Eestisse tarku töökohti ning uut maksuraha.
•    3) Võtta vastu seadus, mis aastast 2010 vabastab eraisikute aktsiainvesteeringud tulumaksust.