/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/10/01/3394529t1h6624.jpg)
Ka Eesti peaks võimaldama topeltkodakondsust, eelkõige sünnijärgsetele kodanikele, leiab peaministri büroo juht Liina Kersna.
Kersna: Eesti peaks lubama topeltkodakondsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avatud maailm on mitmeid eestlasi lennutanud kodumaast eemale ennast teostama ja reeglina me oleme nende inimeste üle uhked – nad teevad Eestit suuremaks. Miks me peaksime neile riigina andma sõnumi: kui sa ei tegutse Eestis, siis ei ole sa väärt olemast ka Eesti kodanik. Eesti riik peab väärtustama iga oma kodanikku,» leidis peaministri büroo juht.
Ta selgitas, et järjest enam on neid peresid, kus emal ja isal on erinev kodakondsus ning lapsed saavad sünnijärgse topeltkodakondsuse. Erinevalt Eestist on aga enamikus Euroopa Liidu liimesriikides ja USAs on topeltkodakondsus erinevatel viisidel lubatud. Eesti kodakondsusseaduse järgi peab inimene, kes lisaks Eesti kodakondsusele saab sündides ka mõne muu riigi kodakondsuse, 18-aastaseks saades kolme aasta jooksul loobuma ühest kodakondsusest.
«Tegemist on meie põhiseadusega vastuolus oleva olukorraga, sest meie konstitutsioonist tulenevalt ei ole sünnijärgset kodakondsust kui põhiõigust võimalik piirata. Samale seisukohale on juba 2008. aastal jõudnud ka õiguskantsler,» osutas Kersna.
«Praeguse ideoloogia taga on lojaalsete ja mittelojaalsete inimeste eristamine, mis 20 aasta eest võis olla tõepoolest oluline, kuid täna on selline nn ühe kuninga kummardamise poliitika stagneerunud,» leiab peaministri büroo juht.
«Lätis hakkas hiljuti kehtima täiendatud kodakondsusseadus, mis lubab sealsetel kodanikel omada topeltkodakondsust. Läti riik lubab sünnijärgset topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega, Austraalia, Uus-Meremaa ja Brasiiliaga ning teistel eraldi sätestatud juhtudel. Näiteks laps, kelle isa on lätlane ja ema on eestlane, saab Läti riigi seisukohast omada elu lõpuni kahe riigi kodakondsust. Kui aga läti mees saab lapse venelannaga, siis Läti seaduse kohaselt peab nende laps valima ühe kodakondsuse kui ta on saanud 25-aastaseks. Samas ka siis on antud Läti valitsusele õigus teha erand ning lubada ka temal omada topeltkodakondsust,» märkis Kersna.
Millise tee valib Eesti, on Kersna sõnul arutelu küsimus.
Kersna peab silmas eelkõige neid inimesi, kel on õigus sünnijärgsele topeltkodakondsusele. «Rahvastikuregistri andmetel on meil umbes 100 000 eestlast, kes elavad välismaal ja see arv pidevalt kasvab. Enamik väljarändajaid on alla 30-aastased noored,» rääkis ta.
Samas ei puuduta sünnijärgse topeltkodakondsuse vaid välismaal elavaid kodanikke. Ka Eestis sõlmitakse aastas keskmiselt tuhat segaabielu, mille üks osapool on Eesti kodanik. «Viimane rahvaloendus andis meile teadmise, et meil elab erineva rahvusega segapaare ca 50 000, enamus neist on paarid Eesti ja Vene kodaniku vahel, kuid 20 protsenti neist elavad koos mõne teise riigi kodanikuga. See tähendab paratamatult ka mitme identiteediga inimeste kasvu ja riigi üleanne on sellega arvestada,» leidis Kersna.
Et praegune valitsuskoalitsioon on oma leppes kinnitanud, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta, siis see valitsus topeltkodakondsust kõne alla siiski ei võta.