Täna jõustunud politseireform viis töölt üle 200 ametniku

Politseireformi tulemusel tõuseb oma eluga riskivate politseinike ja piirivalvurite miinimumpalk. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna jõustunud politsei- ja piirivalveameti kokkuhoiureform viis töölt 218 ametnikku, neist pooled juhikohtadelt. Selle tulemusel lubab ameti juht nüüd uuest aastast politseinikele-piirivalvuritele vähemalt 900-eurost miinimumpalka.

Kevadel alustatud reformi eesmärk oli leida ameti sisemisest eelarvest 4,8 miljonit eurot, et politseinike-piirivalvurite miinimumpalka oluliselt tõsta. See kokkuhoid saavutati: muudeti ameti töökorraldust nii palju lihtsamaks kui võimalik, vähendades juhtide, planeerijate ja tugitöötajate arvu.

Kokku sai koondamisteate 218 ametnikku. Kõige suurem hulk ametnikke koondati tugiteenistusest – 75, järgmiseks Tallinnas asuvatest keskosakondadest - 48.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütleb nüüd kindlalt, et alates 1. jaanuarist on politseinike-piirivalvurite miinimumpalk senise 775 euro asemel 900 eurot. Aga tema hinnangul vääriksid nad veel enamat ning seetõttu pingutab ameti juhtkond praegu selle nimel, et jõutaks 1000-eurose miinimumpalgani. Selleks on vaja saada järgmise aasta eelarvesse lisaks veel sama palju ehk 4,8 miljonit eurot, läbirääkimised siseministriga käivad. Valitsus on otsustanud sisejulgeoleku töötajatele eraldada lisaraha 4,5 protsenti.

Vaher meenutas, et politsei- ja piirivalveamet on viie aasta jooksul vähenenud tuhande inimese võrra suuresti just eesliini töötajate arvelt: «Põhjuseks on väike palk, inimesed on turul konkurentsivõimelised, töötavad meil 3-5 aastat ja lahkuvad. Aga see on just aeg, mil politseinikust on saanud oma ala proff. Seda me tahaksime peatada.»

Kõige rohkem vähendati reformi käigus juhtide arvu. Kui 2013. aastal töötas politsei- ja piirivalveametis kokku 294 juhti, siis tänasest alates 195. Enamikule juhtidest, kelle ametikoht kaotati, tehti ettepanek jätkata tööd spetsialistina. Paljud võtsid pakkumise vastu, kuid 12 juhti tuli koondada.

«Kahjuks tuleb tunnistada, et mõni juht ei ole tahtnud minna oma meeskonna juurde päristööle, vaid on valinud koondamise, mis ei olnud meie eesmärk,» sõnas Vaher.

Tugiteenistuste eelarvet vähendati kokku 10 protsenti, keskosakondade oma 6,5 ja prefektuuride rahastust 4 protsendi võrra. Kokku saavutatigi 4,8 miljoni eurot säästu.

Paralleelselt Tallinnas asuvate kesküksuste koosseisu vähendamisega suurendati maakondlike politseijaoskondade rolli. 1. oktoobrist alluvad kõik PPA tööliinid (olgu selleks süütegude uurimine, ID-kaartide väljaandmine või ennetustöö) kohaliku jaoskonna juhile. Ainsateks eranditeks jäävad välispiiri valvamine ja raskete kuritegude uurimine, mida teevad eraldi üksused prefektuurides.

Ligi pool piirkonnapolitseinikest asub tööle patrulliüksuses – kokku suureneb patrullpolitseinike arv võrreldes aasta algusega 188 politseiniku võrra.

Vaheri sõnul ei tulnud koondamine kergelt. «Meie eesmärk pole koondada, vaid muuta organisatsiooni elu lihtsamaks. Piltlikult öeldes: meie ühine kodu on nüüd ära projekteeritud, maja on valmis ja perekond hakkab sisse kolima. Kellele meeldib punane sein, kellele valge sein, kellele meeldib koduaega koduaeda labrador, kellele vene-euroopa laika. Selline kirjeldus on pädev, sest ega organisatsiooni ümberseadmisega veel kõik korda saanud - praktiline elu alles hakkab pihta.»

Küsimusele, kas nüüd on kõik «õhk» PPAst välja lastud või on veel ruumi kokkutõmbamiseks, vasts Vaher: «Ikka oleks hea juhtida asutust nii, kui raha tuleb juurde, mitte ei peaks mõtlema vähenemisele, et palka tõsta. Hea, kui elude päästjaid oleks rohkem ja nad saaksid väärikat palka. Aga mul ei ole täna juhina teisi võimalusi, kui leida raha sisemiselt.»

Nii suuri muudatusi Vaher lähetulevikus rohkem ette ei näe.