:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/07/20/3219113t1hede0.jpg)
Päästeameti andmetel uppus tänavu üheksa kuuga 57 inimest, mida on rohkem kui viimastel aastatel terve aasta peale kokku.
Tänavu on uppunud juba rohkem inimesi kui varem terve aastaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu uppus terve aasta jooksul 56, 2012. aastal 54 ja 2011. aastal 55 inimest. Mullu üheksa kuuga uppus 47 inimest.
Kõige ohvriterohkemad kuud on olnud juuli ja august, kui mõlemal kuul nõudsid veeõnnetused 14 inimese elu.
Jaanuaris uppus kaks, märtsis neli, aprillis üheksa, mais kuus, juunis kolm ja septembris viis inimest. Ainsana on seni uppumissurmadeta kuu tänavu olnud veebruar.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints märkis, et märkimisväärne osa veeõnnetuste põhjustest on alkoholil.
«Hoolimata sellest, et inimesed teavad, mida alkohol inimese keha koordinatsiooniga teeb, upub igal aastal suur hulk inimesi. 56 protsenti inimestest, kes käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul oma elu vette jätsid, olid eelnevalt alkoholi tarvitanud – kokku 29 inimest, vanuses 24-70 eluaastat. Veekogu ääres olles tuleb veenduda, et kogu sõpruskond teab kuni peo lõpuni, kus kõik sõbrad on. Kahjuks aga viibis 40 protsenti uppunutest ehk 21 inimest veekogu ääres just seltskonnaga, neist alkoholi tarvitati 76 protsendil juhtudest. Kokku uppus suveperioodil 31 inimest ehk üle poolte tänavustest uppunutest, kellest kolmest kaks inimest olid eelnevalt tarvitanud ka alkoholi,» nentis Ints.
Ta tõdes, et koolis läbiviidavad ujumistunnid ei ole piisavad ujumisoskuse omandamiseks.
«Ujuda oskamine tähendab seda, et inimene suudab vähemalt kaks minutit vee peal püsida ja 200 meetrit ujuda ilma, et ta jalad puudutaks põhja või et ta kasutaks kõrvalisi vahendeid. Sel aastal on juhtunud õnneliku lõpuga õnnetusi, kus päästjad on toonud kummimadratsiga merele triivinud lapsed tervelt tagasi kaldale, kuid on olnud ka õnnetusi, kus kahjuks last enam päästa ei ole õnnestunud,» lausus ta.
Päästeamet tuletab meelde, et ohtlik aeg, jää tulek, on veel ees. Täiskasvanute ülesanne on selgitada oma lastele võimalikest ohtudest, hoolitseda selle eest, et vesi ei oleks nende jaoks hirmutav ja võõras, vaid koht, kus nad tunnevad end mugavalt, kuna oskavad ujuda. Meeles tuleb hoida, et lapsed on väga liikuvad ja neil tuleb kindlasti kogu aeg silm peal hoida. Kuna ka üks lühike telefonikõne võib lapsevanema tähelepanu hajutada, siis lapse turvalisuse tagamiseks võiks ka koduaia tiigile aed ümber ehitada.