Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
/nginx/o/2014/02/11/2814852t1h2241.jpg)
Lõppenud nädalavahetuse seisuga ulatus Tallinnas Õle tänava maja ühes korteris koeraekskrementide hunnik aknani. Ehkki Põhja-Tallinna linnaosa on valmis tellima korteri koristuse, pole taotlus kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud ning nii haiseb hunnik seal edasi. Mäletate küll, see on see korter, kus vanaproua koerakarja pidas.
Äärmusliku näite varal võiks rahulolevalt eeldada, et eraomand on Eesti Vabariigis kindlalt kaitstud. Omaniku loata ei tohi korterisse siseneda ja julkagi minema viia: sissetung tuleks kõne alla ehk vaid siis, kui omanik toas tuumapommi valmistaks. Siiski võib leida ka näiteid, mis seavad kodu turvalisuse kahtluse alla. Ja ma ei räägi sellest, et keegi võiks kehtivat üldplaneeringut rikkudes püstitada kodu lähedale 1200-pealist karja mahutava lauda, nagu on juhtumas Haljala vallas. Kuulake, räägin hoopis lihtsama loo – mis võib juhtuda igaühega.