Seda, et tunnistajakaitset võiks ka väärtegudest teatajate puhul rakendada, ei poolda politsei ega ka justiitsministeerium.
Tellijale
Riik ei pea tunnistaja anonüümsust vajalikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks kui kedagi häirib avalikus kohas alkoholi pruukimine, peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele andma ütlusi, mis on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi, kirjutas Virumaa Teataja möödunud nädalal.
«Süüteod jagunevad kergemateks ja raskemateks ülesastumisteks. Sellest ka süütegude jagunemine kuritegudeks (ohtlikumad) ja väärtegudeks (vähem ohtlikud). Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.