/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/01/06/903946t1he435.jpg)
Justiitsministeerium leiab, et eelarve suurendamist taotlev advokatuur võiks tegeleda ka riigi õigusabi süsteemi korraldamise ja tõhustamisega, et raha kokku hoida.
Ministeerium: raha juurde küsiv advokatuur võiks riigi õigusabi süsteemi tõhustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi ja advokatuuri vaheline, nüüdseks juba kohtusse jõudnud vaidlus keerleb selle üle, kes tohib kehtestada tunnitasud advokaatidele, kes osutavad riigi õigusabiteenust.
«Advokatuuri seaduse ja riigi õigusabi seaduse kohaselt kehtestab riigi õigusabi tasu suuruse advokatuur, arvestades selleks riigi eelarvest eraldatud vahendite suurust. Seega riik määratleb eelarve kogumahu, advokatuur aga selle jaotumise,» lausus justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse juhataja Kristiina Rebane.
Ta märkis, et riik tõstis riigi õigusabi eelarve mahtu viimati 2012. aastal ca 30 protsendi võrra, lisades eelarvesse 852 787 eurot. Tänavu on riigi õigusabi eelarve 3,8 miljonit eurot. Advokatuur leiab, et 2015. aastal peaks sellele summale lisanduma veel 2 miljonit eurot.
Samal ajal, kui riik on riigi õigusabi eelarvet oluliselt suurendanud, on advokatuur esitanud justiitsministeeriumile riigi õigusabi statistika, millest selgub, et teenuse osutamise maht on viimaste aastatega langenud umbes 12 protsenti.
«Seega on justiitsministeerium seni lähtunud advokatuuri enda esitatud andmetest ja statistikast. Meie hinnangul peaks lisaks riigi õigusabi eelarve hüppelisele kasvatamisele analüüsima muid võimalusi riigi õigusabi teenuse paremaks korraldamiseks,» ütles Rebane.
Advokatuuri ja justiitsministeeriumi vastuseis riigi õigusabi rahastamise pärast on viinud juba kohtuni. Advokatuur teatas juulis, et suur osa riigi eraldatud rahast riigi õigusabi andmiseks on juba ära kulunud. Justiitsminister Andres Anvelt tühistas advokatuuri kehtestatud korra, millega tõsteti kaitsjate tunnitasu enamikus õigusliikides 40 eurolt 60-le, ning keelas selliste hinnakirjade kehtestamise, millega eelarve miinusesse läheks.
Advokatuur on välja pakkunud, et õigusabi mahtu saaks vähendada, kriipsutades seadustes maha osa küsitavaid aluseid, mille puhul on seni olnud kohustus inimesele advokaat tagada.
Justiitsministeeriumi hinnangul see olukorda ei leevendaks. «Oleme analüüsinud õiguslikke võimalusi muuta riigi õigusabi osutamise valdkondi või teenuse saajate sihtrühmi, kuid kuna enamus riigi õigusabist osutatakse kriminaalmenetluses (ca 73 protsenti), siis on selliste muudatuste tegemine äärmiselt keerukas,» selgitas Rebane.
Mahult järgmisena taotletakse riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses ja kohtumenetluses (ca 23 protsenti). «Siin lähtutakse riigi õigusabi andmisel eelkõige sellest, kas isik suudab vajaminevad kulud, sh esindaja kulud, enne tsiviilkohtumenetlust või kohtumenetluse ajal ise kanda. Kui isik seda ei suuda ja samal ajal satuvad ohtu isiku õigused menetluses, siis on tal õigus saada riigilt abi ja tuge. Seda põhimõtet ei saa kindlasti ära kaotada,» leiab justiitsministeerium.
Teravast toonist uudistes jääb mulje, et justiitsministeerium on advokatuuriga konstruktiivse arupidamise asemel asunud probleemi lahendama käskude-keeldudega. Nii jõudiski advokatuur lahenduse otsimise teel kohtu poole pöördumiseni.
Justiitsministeerium väidab, et on püüdnud lahendusi otsida: «Oleme nimetatud teemasid arutanud korduvalt nii advokatuuriga kui analüüsinud erinevaid võimalusi probleemide lahendamiseks justiitsministeeriumi sees. Kindlasti jätkame sisulist arutelu advokatuuriga,» sõnas Rebane.
«Eelarve suurendamise ja isikute põhiõiguste vähendamise alternatiivina peaks advokatuur tegelema ka riigi õigusabi süsteemi korraldamise ja haldamise organisatoorsete meetmete tõhusamaks muutmisega,» viskas ta aga vastu.