:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/04/01/2931152t1h96c9.jpg)
Uue liiklusohutuse strateegia väljatöötmisega tegelev maanteeamet muretseb, et Eestis pole endiselt tabuks muutunud joobes peaga rooli istumine. Seejuures tuvastatakse paljudel roolijoodikutel veel raske joove.
Maanteeamet: iga päev liigub teedel umbes 6600 joobes juhti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeamet tegeleb koos teiste ametkondadega tänavu aktiivselt uue liiklusohutuse strateegia väljatöötamisega aastateks 2016-2025, kus on selgelt sõnastatud uued eesmärgid ja plaanid.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson tõi täna Euroopa Liidu majas korraldatud liiklusseminaril välja, et liikluses on endiselt suureks probleemiks joobes juhid.
/nginx/o/2014/09/30/3392105t1hc5a4.jpg)
42 protsendil joobes roolist tabatud juhil oli mullu joove üle 1,5 promilli, 39 protsendil oli joobe suuruseks 0,5-1,49 promilli ning vaid 19 protsendi puhul oli tegemist jääknähtudega. Adamsoni sõnul pole need osakaalud tänavu eriti muutunud.
Mullu pandi reidide käigus puhuma umbes 496 000 juhti, kellest 5233 olid joobes. Kui panna iga päev kõik juhid puhuma, siis oleks maanteeameti arvutuste kohaselt 6600 juhti joobes. «Need on tõsised numbrid,» nentis Adamson.
Tänavu on kaheksa kuu jooksul hukkunud 11 inimest joobes juhtide süül.
/nginx/o/2014/09/30/3392101t1h3628.jpg)
/nginx/o/2014/09/30/3392103t1hb107.jpg)
Uue liiklusohutusstrateegiaga seatakse eesmärgiks vähendada hukkunute ja raskesti vigastatute arv Eestis Põhjamaade tasemele. Eesmärgiks on vähendada aastate 2011-2013 Eesti keskmist liiklussurmade arvu (2023-2025 keskmisena) 50 protsendi võrra.
Adamson tõi välja ka mõned konkreetsemad oodatavad muutused lähikümnendi liikluses.
Esiteks suureneb jalgrataste kasutamine, mis toob kaasa selle, et linnaruumidesse tuleb rajada jalgrattateid. Väheneb ka autode kasutamine linnades.
Mootorsõidukijuhi teooriaõpe kandub eeldatavasti gümnaasiumiastmesse. Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna tõi välja, et miks ei võiks olla näiteks 11. klassis kohustuslik tasemetöö teemal liiklusohutus ja liiklusmärgid.
Samuti ootab ees ka sõidukiiruste reform ning laieneb sõidukiomaniku vastutus.
Ministrid ei käi liikluskomisjonis kohal
Adamson nentis, et liiklusohutuse programmi rakendumisel on mitmeid takistusi. Selle täitmist arutatakse vabariigi liikluskomisjonis, mille esimees on Urve Palo ning liikmeteks teiste seas haridus- ja teadus-, justiits-, rahandus-, sise- ning sotsiaalminister. Reaalsuses kohtab peale Palo teisi ministreid komisjoni istungitel harva. Neile on määratud asemikud.
«Liikluskomisjon pidi veel hästi töötama,» tõi Adamson välja.
Maanteeamet töötab küll uut strateegiat välja, ent tegevuskava ei ole ministeeriumitega ühiselt kokku lepitud, mistõttu täidetakse eesmärke siis, kui juhtub raha olema.