Riik ei pea väärteost teatanud tunnistaja anonüümsust vajalikuks

Foto: SCANPIX

Seda, et tunnistajakaitset võiks ka väärtegudest teatajate puhul rakendada, ei poolda politsei ega ka justiitsministeerium. 

Näiteks kui kedagi häirib avalikus kohas alkoholi pruukimine, peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele andma ütlusi, mis on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi, kirjutas Virumaa Teataja möödunud nädalal.

«Süüteod jagunevad kergemateks ja raskemateks ülesastumisteks. Sellest ka süütegude jagunemine kuritegudeks (ohtlikumad) ja väärtegudeks (vähem ohtlikud). Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillep ütles, et tunnistaja anonüümsuse tagamine on erandlik: «Seetõttu on see ette nähtud üksnes kuritegude osas, mis on raskemad rikkumised. Kõigi tunnistajate anonüümsust ei tagata, kuna õiglase kohtuliku arutamise juurde kuulub kuriteos süüdistatava õigus küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid. See õigus on osa demokraatliku ühiskonna toimimisest. Samuti tuleneb see inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, millega ka Eesti on ühinenud,» selgitas Hillep.

Kriminaalmenetluse seadustik ütleb, et kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks määrusega anonüümseks.

Kui aga tegu on näiteks avalikus kohas korra rikkumisega, on see väärtegu, millest teataja anonüümsust ei tagata, sest nii ütleb väärteomenetluse seadustiku paragrahv.

Postimees küsis politseilt, kas mõni inimene on seetõttu korrarikkumisest teatamisest loobunud, sest ei taha oma nime avaldada ning hiljem politseis ja kohtus tunnistusi anda. «Kahjuks on väga raske öelda, kas just selle tõttu on inimesed jätnud pöördumise tegemata. Samas tuleb tõdeda, et on tulnud ette juhtumeid, kus on küsitud selle kohta, kas õigusrikkuja saab tunnistaja isiku teada või ei,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.

Alla lisas, et politseil on küll ka anonüümsed vihjetelefonid ja vihjemeilid, kuhu laekub teateid korrarikkumistest. «Kõiki vihjeid kontrollitakse, töötatakse läbi ja võetakse tarvitusele meetmed vihjatud juhtumite lahendamiseks. Paljudel juhtudel võtab politsei ka vihjajaga ühendust ja täpsustatakse vihje üle, kuna ilmselge on, et kõike politseile vajaminevat infot ei pruukinud teataja vihjes kajastada,» selgitas ta.

Politsei ei leia, et asjaolu, et õigusrikkuja saab tunnistusi andnud isiku nime teada, pärsiks korrarikkumistest teatamist. «Kindlasti mitte, kuna kuriteoohvriks langeja soovib siiski politseilt abi kurjategijate tabamiseks ja nende toimetamiseks kohtupinki,» ütles Alla.

«Seni ei ole minu pika tööaja jooksul esinenud juhtumeid, kus kuriteo pealtnägija pelgaks kurjategija vastu ütlusi andmast,» kinnitas politseijuht. «Kõik seadusekuulekad inimesed soovivad, et meie ühiskond paraneks ja seaduserikkujaid jääks vähemaks. Selle nimel teeb politsei igapäevaselt tööd ja loodab väga ka kodanike abile.»