/nginx/o/2011/12/30/896064t1h7642.jpg)
Sotsiaalministeerium kurdab, et korterbordellide ja massaažisalongide arv on tänavu kõvasti suurenenud. Politsei nendib, et sääraseid asutusi võib rohkem olla, samas ei ole enamike puhul tegu kuritegelike kohtadega, mistõttu on tegu hoopis sotsiaalse probleemiga.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere kirjutas politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhile Elmar Vaherile murekirja, milles toob muuhulgas välja, et sotsiaalministeeriumini jõudnud info kohaselt on korterbordellide ja erootikateenuseid pakkuvate massaažisalongide arvukus tänavu kahekordistunud ning asutuste reklaamidest paistavad kupeldamise ja prostitutsioonile kaasaaitamise tunnused.
«Massaažisalongide arvukuse suurenemise osas oleme saanud väga häirivat infot oma koostööpartneritelt vabaühendustelt, kes muuhulgas osutavad nõustamisteenuseid prostitutsiooni kaasatud isikutele kui ka inimkaubanduse ohvritele,» rääkis Eespere Postimehele lisades, et vabaühendused puutuvad igapäevaselt kokku naistega, kes sellistes kohtades töötavad. «Vabaühendused on täheldanud nii asutuste kui ka neis tegutsevate isikute arvu kasvu, mis edaspidi mõjutab selgelt ka nõustamisteenuste mahtu ja maksumust,» põhjendas Eespere.
Näiteks on ministeeriumil leping mittetulundusühinguga Eluliin, mille all tegutseb inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele mõeldud psühholoogilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus Atoll. Pakutakse juriidilist, psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist.
Rehabilitatsiooni programmi koordinaator Roman Krõlov nentis, et uute pöördujate hulk kasvab, ent järjepidevalt. «Meie juurde tulevad pidevalt uued ohvrid, aga see tendents ei ole ilmunud suure lainena, vaid see on pidev probleem. Viimase nädala jooksul avastasime ise kolm uut kuulutust,» rääkis Krõlov. «Riigis toimib siiani ohvrite värbamine ja on olemas nõudlus teenuse järele. Just võitlemine nõudlusega on meie ühiskonna jaoks väljakutse,» on ta seisukohal. Krõlovi sõnul osaleb nende programmis praegu umbes 250 naist, kes on majanduslikes ja sotsiaalsetes raskustes.
Tänavuste andmete kogumine veel käib, aga näiteks mullu pöördus Seksuaaltervise Kliiniku poole kokku 195 prostitutsiooni kaasatud naist. Ankeetidele vastas 120 naist, kellest 46 olid kliiniku esmakülastajad ning 74 korduvkülastajat. Tunamullu oli külastajate arv isegi veidi suurem.
Sotsiaalne probleem
«On selge, et massaažisalongides tegutsevad isikud on seksuaalse ekspluateerimise ja ka inimkaubanduse vaatenurgast riskirühm. Inimkaubandus on aga Eesti õigusruumis esimese astme kuritegu, mille ohvritele peab riik tagama kõik vajalikud teenused seni, kuni ohver seda vajab. Tegemist on väga kallite teenustega,» tõi Eespere välja.
«Massaažisalongide arv võib olla on tõesti kasvanud viimase paari aasta jooksul, samuti on Tallinnas rohkelt kortereid, kus enda keha müüakse. Aga see on pigem sotsiaalne probleem,» nentis põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Leho Laur.
Ta tuletas meelde, et enda müümine ei ole kuritegu.
«Täna moodustavad massi prostituudid, kes kasutavad kahe peale korterit ja tõstavad seal vaheldumisi toru, et klientiga kohtumisi kokku leppida. See on täna klassika, selle puhul on raske rääkida inimkaubandusest,» selgitas Laur lisades, et sellistel naistel ei ole katuseorganisatsiooni, neid ei ekspluateerita. «Nad ekspluateerivad end ise ja müüvad vabatahtlikult enda keha.»
Seda teevad nad sotsiaalsetel põhjustel – sellistel naistel on sageli poolik haridustee, probleemne perekond, teinekord ka sõltuvushäired. Oma keha müüvad nad, sest pole suutnud muud viisi raha teenimiseks leida. «Politsei ei tohi lasta teistel inimestel kasu teenida selliste naiste raskest olukorrast, aga kui inimene töötab korterbordellis ja vahendustegevust seal ei ole, siis ei ole see kuritegevus,» lisas Laur.
«Samas on prostitutsioon olnud inimkaubanduse üks osa ja probleem läbi aegade. Me ei ütle, et seda probleemi täna üldse enam ei ole,» lisas Priit Pärkna, kes töötab alates 1. oktoobrist PPA peadirektori asetäitjana teabehalduse ja menetluse alal.
«Meie tegeleme nende eranditega, kelle taga on kuritegelik organisatsioon. Näiteks kui terve kett massaažisalonge tegutseb kellegi juhtimise all ja inimesed, kes sinna värvatakse, teavad, et peavad hakkama end müüma ja mingi osa tulust ära maksma,» lisas talle Laur.
Krõlov väitis, et rehabilitatsiooni programmi eesmärgiks ei ole välja selgitada, kas prostituudil on olemas kupeldaja, ent üldjuhul on programmis osalevatele naistele siiski pakutud võimalust oma kehaga teenida, nad ei ole sellisele ideele ise tulnud.
Katri Eespere sõnul on sotsiaalministeerium seisukohal, et suur osa inimkaubanduse juhtumeid kasvab välja prostitutsiooniga seotud kuritegude uurimisest. «Selleks, et uurida prostitutsiooniga seotud kuritegevust, on politsei poolt vaja süstemaatiliselt tõkestada kogu seda valdkonda. Ka seda osa prostitutsioonist, millega pealtnäha justkui kuritegu esialgu ei kaasne,» rääkis Eespere.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)