Harju-Risti mündileiu kuuluvus tekitab endiselt vaidlusi

Väärtuslik leid avastati pärast Harju-Risti kiriku laudpõranda eemaldamist pinnasest ning osalt ka keskaegse põranda alt. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik pole siiani jõudnud kokkuleppele, kellele kuuluvad aastatel 2010-2011 Harju-Risti kirikust leitud väärtuslikud mündid, täna pöördus kultuuriminister Urve Tiidus riigikogu õiguskomisjoni poole, et ka komisjon võtaks mündileiu kuuluvuse osas seisukoha.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010-2011 muinsuskaitseameti loal toimunud arheoloogiliste uuringute käigus. Mündid pärinevad ajavahemikust 1260.-1270. aastad kuni 20. sajand.

Esemed avastati pärast Harju-Risti kiriku laudpõranda eemaldamist põrandaalusest pinnasest ning osalt ka püstistest paekividest keskaegse põranda alt. Eksperdihinnangu kohaselt on leiul suur kultuuriväärtus.

Kultuuriministri sõnul on vaidlusi tekitanud mündileiu omandi määramine ehk küsimus, kas seda tuleb käsitleda kultuuriväärtusega leiuna, mille omanikku pole võimalik kindlaks teha ning mis seega kuulub muinsuskaitseseaduse alusel riigile.

Tiidus viitas seejuures arheoloog Villu Kadaka eksperdianalüüsile, mille kohaselt koosneb leid eri perioodidest pärinevatest esemetest, kus üksikute asjade päritolu eristamine asjade kogumist ei ole võimalik. Samuti pole arheoloogi sõnul tõenäoline, et kogudus ise oleks tervikliku mündikogu ära peitnud. Analüüsi järgi võib osa müntidest olla kirikule annetatud, kuid need võivad olla ka ohverdatud, kaotatud, hauda kaasa pandud, seotud ravimaagiaga või sattunud kirikusse seoses uue puitpõranda panekuga.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on aga arvamusel, et mündikogu omanikuks tuleb asjaõigusseaduse alusel lugeda Risti kogudus, kellele kiriku kinnistu kuulub. Kiriku seisukoha järgi sattusid mündid kirikusse tõenäoliselt seoses kiriku tegevusega.

Tiidus nentis, et kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet on püüdnud koos EELKga saavutada ühist arusaama, teemat on arutatud valitsuse ja EELK ühiskomisjonis ning oma arvamuse on andnud ka õigusala asjatundjad Priidu Pärna, Priit Kama ja Urmas Arumäe. Siiski pole ühisele seisukohale tema sõnul jõutud.

«Arvestades mündileiu suurt kultuuriväärtust ning teaduslikku tähendust, on omandiküsimuse vaidluse korrektne lahendamine suure tähtsusega,» kirjutas Tiidus ning palus seisukoha võtta ka parlamendi õiguskomisjonil.