Üldkasulik töö kogub populaarsust

Üldkasulik töö. Foto: /SCANPIX

Üha suurem hulk firmasid ja asutusi on hakanud kasutama üldkasuliku töö (ÜKT) tegijaid, mistõttu pole riigil raske selleks tarbeks tööandjaid leida.

«Tallinnas ei ole raske tööandjaid leida ja meil on välja kujunenud oma kindel tööandjate baas. Samas oleme alati avatud uutele tööandjatele, eriti neile, kes oleksid võimelised pakkuma tööd nädalavahetustel ning õhtuti,» ütles Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja Neeme Peek.

Tema sõnul pole täheldatud, et tööandjad süüdimõistetute ees hirmu tunneksid ning süüdimõistetute käitumine ei ole selleks ka põhjust andnud.

«Pigem on uutel tööandjatel aeg-ajalt hoopis liiga suured ootused ja lootused ÜKT tegijate teadmiste ning oskuste osas,» märkis ta.

Üldkasulikule tööle määratud isikute arv on hetkel 1758, see on viiendik kõigist kriminaalhooldusalustest.

Enim on kohus ÜKTd määranud liiklus- või varavastaste süütegude eest. Keskmine karistus oli 360 tundi ÜKTd. Näiteks Harjumaal on praegu arvel kokku 600 ÜKT tegijat, neist 470 Tallinnas.

Juunis võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad alates 2012. aasta 1. jaanuarist ÜKTga karistada ka väiksemate seaduserikkumistega vahele jäänuid ehk väärtegudes süüdimõistetuid.

Samal ajal muutub võimalikuks väärteo eest määratud maksmata rahatrahvi asendamine ÜKTga.

Praegu võib kohus kuni kaheaastase vangistuse süüdimõistetu nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKTd.

Kriminaalhooldusametnike andmebaasis on ligi 600 tööandjat, kes ÜKT tegemise võimalust pakuvad. Vastavalt riigi sätestatud korrale eelistatakse tööandja valikul riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi ning mittetulundusühinguid.

ÜKT-töölised ei saa asendada palgalist tööjõudu ning tehtav töö peaks üldsusele või kohalikule kogukonnale kasulik olema.