/nginx/o/2009/07/07/203375t1hd95c.jpg)
Inventuur Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) laos tõi välja mitmeid puudujääke narkootilise aine käitlemisel, sealhulgas laoarvestuses, hoiutingimustes, pakendamismeetodites ning hävitamise korraldamisel.
Kohtuekspertiisi narkolao arvepidamises avastati puudujääke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge on see, et senine laoarvestus oli sedavõrd ohtliku aine kohta täiesti ebapiisav juba aastaid,» sõnas EKEI direktor Üllar Lanno.
«Alates narkolao loomisest kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse (KEKK) juurde 1997. aastal, on suur hulk dokumentatsiooni vigane – eksitud on ekspertiisiakti numbrite ja aastatega, narkoaine kogustega ning nende säilitamise ja hävitamise andmetega.»
Üle kümne aasta toimunud protsess ja puudulik dokumentatsioon muutis Lanno sõnul omakorda väga keeruliseks laoseisu hindamise. «Nii oletati esialgses raportis, mille andmed ka meedias ennatlikult avaldati, et narkootilise aine puudujääk võiks olla 91,08 kg. Õnneks võime täna kindlalt öelda, et see ei vasta tõele – algandmete ülekontrollimisel ja ekspertidega täpsustamisel selgus, et tegelikult ei suudeta seletust leida seitsme kilogrammi narkootilise aine asukohale,» ütles Lanno.
Ta lisas, et kuna selle 13 aasta jooksul, mil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ladu tegutsenud on, ei ole teadaolevalt tehtud seal ühtegi inventuuri, siis on juba lähteandmed, mille alusel laoseisu hinnati, igal juhul kaheldavad.
«Kõige ehedam näide korralagedusest on vast see, et kuigi viimane narkootiliste ainete hävitamine toimus KEKKis 2006. aastal ning sellest tulenevalt ei tohiks meil paberite järgi laos olla varasemast ajast pärinevaid aineid, tuvastati inventuuri käigus ometigi kümneid narkopakke, mis kannavad 2005. või isegi varasema aasta dateeringut,» selgitas EKEI juht.
Lisaks on laoseisu hindamisel oluliseks probleemiks narkootilise aine riknemisest või pakendite lekkimisest tekitatud kahjud.
«Näiteks sai osa keldriruumie 2004. ja 2006. aastal olulisi veekahjustusi, samuti on aastate jooksul ilmnenud mitmeid lekkeid kanistritest, mis sisaldavad vedelaid narkootikumide tootmise lähteaineid – kui suured need kaod täpselt on, ei tea keegi, kuna neid ei dokumenteeritud,» lisas Lanno.
Inventuuri tulemuste tutvustamisel taunis EKEI nõukogu esimees siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort samuti korratust nii olulises valdkonnas ning rõhutas administratiivkontrolli meetmete tõhustamise vajadust EKEIs.
«Nõukogu on seisukohal, et tsiviilkäibes keelatud asitõendite antud viisil säilitamine ei ole otstarbekas ning pärast konfiskeeritu fikseerimist ja ekspertiiside teostamist tuleb ülejäänud osa kohe hävitada.»
Nüüdseks on EKEI juba soetanud uue laoarvestuse eri tarkvara, kus andmete sisestamine on personaliseeritud, andmete muutmine ja kustutamine lihtsalt jälgitav ning kõiki tegevusi logitakse.
«Lisaks oleme juurutanud mitmeid uusi juhiseid töökorralduse parandamiseks ning tuletanud töötajatele meelde ka olemasolevatest reeglitest kinnipidamise vajalikkust,» rõhutas Lanno.
Justiitsministeerium on EKEIs tegemas siseauditit, selgitamaks välja, milline on töötajate administratiivne vastutus ebatäpsuste tekkimisel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete laos. Viiteid tahtlikule narkootilise aine omastamisele või muule kuritegelikule tegevusele inventuur ei tuvastanud.
EKEI otsustas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lao inventuuri vajaduse 2009. aasta detsembris ning esitas palve inventuuris osalemiseks ka kaitsepolitseiametile.
Aasta alguses moodustas EKEI direktor komisjoni, mis alustas 4. jaanuaril 2010 inventuuriga. Inventuur oli väga mahukas ning algandmed vajasid korduvaid ülekontrollimisi kaasuva dokumentatsiooniga võrdlemisel. Inventuuri lõppraport valmis 26. juulil ning seda arutati 27. juulil toimunud EKEI nõukogu koosolekul. 29. juulil tutvustas EKEI nõukogu esimees Erkki Koort inventuuri tulemusi justiitsminister Rein Langile.