Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Estonia vraki juures käinud sukelduja: meie eesmärk ei olnud kellelegi liiga teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

«Loomulikult oli kurb, sest teadsime, kui paljud hukkusid,» ütles Poolast pärit allvee videomeister Slawek Packo, kes sukeldus Estonia laevavraki juurde 2001. aastal.

See oli üks kahest Saksa ajakirjaniku Jutta Rabe korraldatud ekspeditsioonist.

Ta mõõtis kiirgust ning tahtis teada, kas laeval on plahvatusjälgi. Packo sõnul ei olnud kumbagi.

Eestis on sukeldumiskoolitaja Tago Moldau sõnul näiteks veidi üle saja sukelduja, kes omapäi 70 meetri sügavale laskuda saaksid.

Vaid 15-20 aga neist, kes seal midagi ka ära teha jõuaksid, näiteks midagi veest välja tuua.

Slawek Packo, Millal te Estonia vraki juurde sukeldusite?

2001. aastal, kui ma õigesti mäletan. See oli ekspeditsioon, mille korraldas Saksa ajakirjanik Juta Rabe, kes proovis testida neid erinevaid teooriaid, mis Estonia uppumise kohta levisid.

Sinu ülesanne oli vaid videot teha?

Jah.

Mida sa mäletad sellest?

Mis ma oskan öelda, mitte väga palju. Me olime vööri osa juures. Üldiselt on kõik see, mida ma nägin, videos. Ma ei näinud laipu ega midagi sellist.

Mis tunne seal all oli olla?

Loomulikult kurb, sest teadsime, kui paljud hukkusid. See sukeldumine ei olnud selleks, et midagi häirida või kellelegi liiga teha. [Rabe meeskond] tahtis lihtsalt ära tuua kiirgusseadet, mille nad sinna aasta varem jätsid. Ka seda on näha videos. Nii palju, kui mina tean, ei olnud seal kiirgust. Me kontrollisime ka vasakut laeva poolt. Ujusime augu juures, et näha, kas seal on plahvatuse jälgi.

Kas oli?

Ei, mitte midagi.

Kaua te seal olite?

Umbes pool tundi. 70 meetri sügavusel ei saagi kauem olla.

Mis su tugevaim mälestus on sellest poolest tunnist?

Ei midagi sellist. Ma mäletan lihtsalt sukeldumist. Muidugi ma teadsin, et seal suri palju inimesi, aga see oli minu jaoks siiski lihtsalt sukeldumine. Ma keskendusin oma ülesandele, et pean hea video tegema.

Te ei läinud laeva?

Ei, ma pole sees käinud.

Aga teised?

Nii palju kui ma tean, mitte.

Kas teate, kas seal on veel käinud keegi?

Ei, peale uurimismeeskondade ei tea ma küll, et keegi seal käinud oleks. Videod sellest ilmusid sotsiaalmeedias. Me vaatasime neid. Need olid küll jubedad.

Ro-ro-tüüpi reisiparvlaev Estonia uppus Läänemerel ööl vastu 28. septembrit 1994. aastal. Laeva pardal olnud 989 inimesest pääses eluga 137.

Tagasi üles