Eesti Panga president Ardo Hansson esitas esmaspäeval riigikogus kuuepunktilise kava pangateenuste korraldamiseks maal ja väikelinnades, kus suurfirmad enam äri ajada ei taha. See on ilmselt esimene kord, kui mõni riigiasutus võtab linnastumise tagajärjel tekkivaid probleeme tõsiselt. Ma ei eksi vist väga palju, kui väidan, et seni on ääremaastumisega kaasnevatesse muredesse suhtutud üleoleku või ükskõiksusega. Küll vabaturg kõik asjad paika paneb, on õlgu kehitades arvatud.
Andrus Karnau: Hanssoni kuus punkti
Nüüd on aga laual ettepanekud, millest nende tegija prominentsuse pärast keeruline mööda vaadata. Ignoreerida. Hästi palju on tähelepanu saanud Hanssoni lause, et kommertspangad ei pea kahjumiga tegutsevaid kontoreid lahti hoidma. See hinnang vastab üldisele hoiakule, et las turg otsustab. Aga hoopiski pole tähelepanu saanud keskpanga juhi soovitus, et kommertspangad peavad tegema kulutusi sularaharingluse käigus hoidmiseks ka väikestes kohtades, kus pangakontorit või sularahaautomaati enam pole.
Õigupoolest ütles Hansson, et inimesed võiksid saada sularaha kauplustest, nii nagu see paljudes kohtades ka toimib, kuid pangad ei peaks selle teenuse eest kaupmeestelt vahendustasu küsima. Teisisõnu, pangapresident ohjeldas rahulolematuid, kes on pahased pangakontorite sulgemise ja sularahaautomaatide äraviimise pärast. Samas ütles selgelt, et kommertspangad peavad kaasrahastama sularaha kättesaadavust kogu maal.