:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/09/23/3373949t1hf019.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus katab Eesti-Vene piiriala korrastamise kulud osaliselt sealt raietööde käigus saadud puidu müügiga.
RMK katab piiri puhastamise kulud osaliselt puidu müügist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on keskuse töötajad praegu tutvunud kahe piirlõiguga. Neist üks on kahe kilomeetri pikkune niinimetatud «Saatse saapa» piirilõik Põlvamaal ja teine 4,8 kilomeetri pikkune piirilõik Obinitsa kandis Võrumaal.
RMK hinnangul kulub nende kahe piirilõigu puhastamiseks hinnanguliselt 10 000-20 000 eurot. «See number on saadud arvestusega, et raadamise käigus saadud puit müüakse ning see katab ülejäänud töökulud,» märkis Kallas.
Kogu piiri korrastamise maksumust on Kallase sõnukl praegu veel vara öelda, kuna RMK saab praegu lähtuda vaid oma spetsialistide hinnangutest nende kahe piirilõigu põhjal.
«Oleme andnud korralduse, et meie metsakorraldajad läheksid piirialadele ning hindaksid järgmise nädala jooksul tööde võimaliku ulatuse ja maksumuse ka ülejäänud Eesti maismaapiiri äärsel alal. Tööde kogumaht sõltub sellest, milline mets konkreetsel alal on, kas maapind on soine, kas on ligipääs metsatöö masinatele ja nii edasi. Kui tingimused on sobivad, siis iseenesest saab taolisi puhastustöid teha aastaringselt,» märkis Kallas.
Puhastatava piiriala pikkus on 136 kilomeetrit. Kuna puhastada tuleb kümnemeetrine ala piiri kulgemise joonest sisemaa poole, siis on puhastatava ala suurus 136 hektarit. Piiriala puhastamine ei ole RMK jaoks märkimisväärne lisakoormus, kuna näiteks 2013. aastal oli RMK raiemaht kokku veidi üle 37 000 hektari.
Piiriala korrastamiseks tuleb kümnemeetriselt ribalt eemaldada puud, võsa ja põõsad, juurida välja kännud, vedada materjal ära ja tasandada pinnas.
Valitsus andis täna RMKle, politsei- ja piirivalveametile ning maa-ametile korralduse ajutise kontrolljoonega piirnevatel katastriüksustel piirisihtide rajamiseks, katastriüksuste piiride tähistamiseks ja piiririba puhastamiseks.
Ajutise kontrolljoone all mõistetakse mõttelist joont, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole.