/nginx/o/2009/03/22/152255t1h543c.jpg)
«Ei tea, mida teha, kui asi läheb hullemaks. Kas hakata metsavennaks või...» ütles mõtlikult minu Ida-Virumaalt pärit sõbranna. «Minu iseloomuga saaks minust päris hea metsavend. Ainult et meie kliima on talvel väga vastik.»
«Ei tea, mida teha, kui asi läheb hullemaks. Kas hakata metsavennaks või...» ütles mõtlikult minu Ida-Virumaalt pärit sõbranna. «Minu iseloomuga saaks minust päris hea metsavend. Ainult et meie kliima on talvel väga vastik.»
See oli soe augustiõhtu ja meil oli tüüpiline naistekas, mis tähendas, et me istusime mererannas, jõime roosat vahuveini, vaatasime päikeseloojangut ja vaidlesime selle üle, kas kolmas maailmasõda tuleb või mitte. Malaisia lennuk oli alles mõni päev tagasi alla tulistatud, nii et jutt polnud üldse naljakas.